Looming: · 1962 aastal alustati Semperi kogutud teoste (12 köite) väljaandmisega · "Pierrot" (1919), "Jäljed liival" (1921), "Hiina kett" (1918), "Armukadedus" (1933) · Prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses · Esseistina on ta suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, muusikat, kujutavat kunsti jm. (nt. "Näokatted", "Meie kirjanduse teed") · "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus · Tõlkesaavutused Dante Alighieri "Uus elu" (1924) ja Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) · Eripära: sümbolite ning rahvusvaheliselt tuntud ainete kasutamine Artur Adson · 1889-1977 · Kujunemisele luuletajaks aitas kaasa tutvus Marie Underiga · Murdeluuletaja Looming: · Luuletas, kirjutas mälestustekogusid, näidendeid · Eripära: võrumurdeline keelepruuk · "Aga kurvim päev meie Stokholmis elamise paarist
(mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante "Uus elu" (1924) ja V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Siuru 2. www.htg.tartu.ee/~b3raul/Siuru%20armastusluulep%F5imik.doc
kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante "Uus elu" (1924) ja V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm. Marie Under Marie Under (Marie Hacker, Marie Adson) -- (1883-1980) luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie
annaabi.ee 
