maailma viskist. Nad kulutavad aastas 26 tuhat krooni/korteri alkohooli peale. Kolm korda Rohkem kui Taani ja kümme korda rohkem kui Kreeka. Nende põhilseks joogiks on viski, ,,iiro kohvi", koteilid ja õlud. Rõivastus Stiiline. Nad kananvad täpselt seda ma mida iga teine arenenud riik euroopas. Neil on kindlasti teatud rahvariietused erinevad. Vanad rõivad on põhimõtteliselt kadunud, üldiselt alla 30 aasta inimesed ei tea vanadest traditsionaalsetest rõivastest midagi.
materjaalide kasutamine. Samuti on väga huvitav proovida värvide kontraste kõrvutada punast- rohelist ja kollast violetset. Need on näha pildid, kus ma olen punase köögimööbli kõrvale teinud rohelise õunaga pildi ja rohelise taime, ning punast värvi laua alla panin rohelise triibuga vaiba. Ning valisin punsele köögile lillakat värvi ahjuukse. Kuid tulemus oli minuarust väga meeldiv. Selles köögis on mitmeid põnevaid detaile. Esiteks kindlasti U-kujuline laud. See on väga stiiline ja praktiline. Väga lihtne on tuua asju lauale ja ka ära korjata. Kuid vajadusel saab teha sellest lauast ka nelinurkse laua, lükates alumised plaadid välja. Teiseks on kindlasti kamin. Söömis asjal põlev kamin on väga mõnus, tekitab meeldiva õhkkonna, eriti veel, kui on külmad talvised õhtud. Kaminast peegeldub kollane tuli ja punane köök tekitavad oranzi kuma köögis. Isliklikult mulle meeldib väga selles köögis väga küüslaugu lamp
Itaaliasse. Kreetal oli sellel ajal Veneetsiaga jamasid, aga õnneks enamus õpetlasi olid sellega nõus, et El Greco sinna õppima läks 1567. aastal. Tema haridustee Veneetsias jäi lühikeseks juba 1570. aastal läks ta Rooma. Seal olles hakkas ta oma Veneetsias õpitut praktiseerima. Pole teada kui kaua ta täpselt Roomas oli, aga umbes 1575-1576. aastatel läks ta Veneetsiasse tagasi. Mitte nagu teised kuntsnikud kes Veneetsiasse olid läinud jäi El Greco on maailimis stiiline kindlalt truuks. Ta maalis ekspressiivses maneristlikus (väljendusrikkalt, jõuliselt) stiilis portreid ja usulise sisuga kompositsioone. Suur osatähtsus oli ka müstilisel nägemuslikkusel. Tesoste ülesehitus oli dünaamiline ja mitmeplaaniline. Viimaks ometi Hispaanias. 1577. aastal emigreerus ta esialgu Madridi ning seejärel Toledosse. Seal maalis ta kõik oma täiskasvanuna maalitud maalid. Toledo oli nagu religiooni pealinn Hispaanias, seda oma kireva mineviku pärast
· Sarkofaag kivist, savist, puust, metallist kunstipäraselt kujundatud surnukirst · Sfinks inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, egiptuse kunstis · Sibulkuppel sibulakujuline paisutusega kuppel, vanavene arhitektuur · Staatua ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur · Zanrimaal maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust · Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel pühakoda · Teravkaar gooti stiiline iseloomulik kaarekuju, kus kaare küljed omavahel ühinedes moodustavad ülal teravnurga · Termid avalik saun VanaRoomas · Triumfikaar algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav · Tsikuraat astmeline torn mesopotaamia templiehituses · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine · Tugipiilar gooti arh
Andekas portretist oli Maurice Quentin de La Tour.Maalis ainult pastellidega, Maalis palju kuulsaid isikuid.Rokkokooajastu tõi esile esimese suure inglise maalikunstniku- Thomas Gainsborough- ,,Poss sinises" ja ,,Hommikune jalutuskäik". Skulptuure iseloomustas ka kergus ja graatsia. Märkimist väärib Guillaume Coustou , kes tegi valgest marmorist hobusetaltsutaja hobusega. Suurim rokkokooskulptor oli aga Jean Antoine Houdon, kes jõudis välja järgmise stiiline-klassitsism. Ta tegi ligi 40 portreed ja tuntuim neist on kirjaniku Voltaire'i portreed. Tänu rokkokoole tulid ka uued suunad pargikujundusse. Palju esineb rokkookood ka saksa arhitektuuris. Eesti kauneim rokokoostiilis oli Põltsamaa loss aga see hävines II MS ajal. Stiil kestis kultuurielus kuni 1930. Aastateni. · Klassitsism hakati matkima jälle antiiki, seekord veel suuremal määral kui Louis XIV ajal.
Pilt on see, et saab valmis 3 triloogiat, igal triloogial on mingisugune vaheraamat (ei kuulu triloogiasse). Ta valib väga hoolikalt oma kirjutamisstiili, modernistlikkusest pöörasusest on mingeid jälgi. Ta kirjutab esimest triloogia vanade kroonikate järgi. Samuti valib ta ka teise triloogia puhul stiiliregistri ,,Mõrsjalinik" jt ühe tegelase loo ümberkirjutamine. Kolmandas tsüklis nii selget orienteerumist mingile alustekstile pole, aga mingi stiiline ühtsus siiski tekib kasutab kahte ajaplaani. Kahe ajaplaaniga mängime on modernistliku stiili võte. Mille poolest Ristikivi eristub? · Kõik on tugevalt stiliseeritud tööd, romaanid ilmutavad autori ajalootundmist. Mäng ajalooliste zanrite ja stiilikoodidega. Kui võtta näiteks ,,Kahekordne mäng", siis on tegemist kriminaalromaaniga. · Eesti lugejale torkab silma enam kui teistele, et Ristikivi väldib Eesti ainese kasutamist oma teostes
annaabi.ee 
