Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates on nähtav-kuuldav vaid väike osa süagvamast, peidetud tegelikkusest. Kasutas vihjelis-dümbolistlikku stiili. Ametliku sõjaheroilisuse maandab iroonia abil. Väljendas protesti sõja vastu. Teosed- ,,Ja päike tõuseb(romaaniga saavutas oma isikupärase stiili)", ,,Vanamees ja meri".
rohkem sellised ,,mitteigapäevased" ja väheke müstilised asjad. Kuna itaalia kunsti eraldi kursusena ma veel kuulanud ei ole ja võib-olla enam ei õnnestugi seda teha, sest lõpetan enne ülikooli, siis on itaalia kunsti kohta kirjutamine ka erialateadmiste pagasile igati positiivne. Minu jalutuskäik kui selline toimub kahel tasandil - nii ajas kui ruumis, ent läbi minu silmade. Ruumiks on üksnes ja ainult Firenze linn. Kui enamasti kirjutatakse kunstiajalugusid ajalises või stiililises jaotuses, siis kuna minu teema seob endas praktiliselt ainult renessanssikunsti, mis on ajaliselt suhteliselt lühike periood, siis ei oleks olnud praktiline püüda jagada teoseid sellisel viisil, vaid võrrelda samu motiive erinevate autorite kujutuses. Peatükid on jaotatud eri mütoloogiliste tegelaste-olendite järgi. Nende valikul ei püüdnud ma luua kompaktset kollektsiooni ega välja tuua neid kõige
informatsiooni (vt lisa 1). Tiitellehe tähtsaimaks osaks on pealkiri, mis peaks selgelt ja põhjalikult kajastama töö sisu. Tiitellehe näidis on käesoleva töö lõpus (Lisa 1). Sisukorras esitatakse uurimistöö üksikute osade loetelu koos nende alguslehekülje numbritega töös. Sellest näeb lugeja käsitletavate küsimuste vahelisi suhteid ja töö edenemise loogikat. Tuleks jälgida, et sisukorra pealkirjad vastaksid täpselt teksti pealkirjadele ning oleksid omavahel stiililises ja vormilises kooskõlas. Vajadusel tuuakse välja töös kasutatud vähetuntud lühendite ja sümbolite loetelu koos selgitustega. Tähestikulises järjestuses. Tuuakse eraldi välja vaid juhul, kui töös esinevate vähetuntud lühendite rohkus (üle kahekümne) võib muuta töö raskesti jälgitavaks ja mõistetavaks. Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised ülesanded: teema valiku argumenteeritud põhjendus;
“tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks. Helifilm tõi kaasa muusikafilmi ning operettide, muusikalide ja revüüde filmi- versiooni. Filmimuusika paralleelvormiks on kujunenud televisioonimuusika. Afroameerika muusika mõjul tekkis 20 sajandi levimuusika tähtsaim mõjutaja- džäss kogu om a stiililises kirevuses. P ärast II m aailm asõda hakkas džässi , aga ka laiem as mõttes levimuusikat üldse , mõjutama ladinaameerika tantsumuusika Kuubast, Jamaikalt, Brasiiliast. Alates 50ndate aastate teisest poolest hakkas levimuusika raskuspunkt nihkuma džässilt rockile. Lõpuks võib veel märkida nn taustmuusikat, TV reklaamklippide illustreerimiseks, samuti funktsionaalset muusikat. Viimane on orienteeritud avalikes paikades teatavale psüühilisele ja füsioloogilisele mõjule