käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust.” (Jänes, 1951) Keeleuuendused “Aavik väitis, et kui mingi uuendusega saab keelt ilusamaks teha, siis on see vaev, mida uuenduse äraõppimine nõuab, rikkalikult tasutud. Ilu all mõistis ta häälikulist kõlavust (mida segasid liiga sagedad s ja t, ainult esisilbil olev rõhk), lühemust (mis teeb keele energilisemaks, rütmika- maks) ning stiililis-psühholoogilist ilu, s.o sõnavara rikkust, süntaksi painduvust. Ilu põhimõtte domineerimine tegi Aaviku tegevuse kergesti kritiseeritavaks, sest ilu peetakse enamasti subjektiivseks.” (Erelt, 2000) Aavik rikastas eesti sõnavara paljude soome laenude, tule- tiste (us-, ng- ja mus-liitelised nimisõnad, u-liitelised enesekohased tegusõnad) ja murdesõnadega. Viimaste näiteid on almus, kihk, kääbus, liud, lõust, läte, menu, perv, leebe, too, hajuma, kaikuma
sõnust siis ka mitm. genetiivis -nde : liigende. Pääleselle veel muid uuendusi, nagu i-mitmusi, nominatiivseid liitumusi jne. (Raamatukoi) Vaata lisaks Aaviku keelekorralduse põhimõtted Aaviku keelekorralduse põhiprintsiibid 1. otstarbekohasus rikkus, selgus, täpsus, lühemus, kerge õpitavus 2.iIlu häälikuline heakõla, stiililis-psühholoogiline ilu 3.omapärasus oma, soomeugrilise eelistamine võõrale Lühendamise ahel 1. lause asemel võimalikult kaks sõna (laps, kellel ema ega isa ei ole – orb), 2. lahus olevate sõnade asemel võimalikult nimetavaliselt liitunud kaksiksõna (vaene laps – vaeslaps), 3. kaksiksõna asemel võimalikult iseseisev juursõna (vaeslaps – orb). Keeleuuendus sõnavaras Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus
Kui sa teed midagi hoole ja armastusega, siis paistab see ka välja. Impressionismis on igas maalis näha, et on maalitud armastusega. Kui on armastusega tehtud, siis sulavad kriitikud seda vaadates ja ka kõik, kes armastusega maali vaatavad. Olen püüdnud ise ka maalida impressionismi stiilis maale, kuid mul pole see välja tulnud, sest ma olen liiga püsimatu sellise kunstistiili jaoks. See kunstistiil nõuab erilist keskendumist ja kannatust. Impressionismi stiililis on see hea, et kõik ei pea olema väga täpselt tehtud, vaid võib ka natuke ebatäpne olla. Monet Elukäik Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja LouiseJustine Monet' perre. Ta ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus OscarClaude'iks. Kuueaastaseks saanud, kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. 1851. asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli. Tema kunstianne avaldus väga noorelt
annaabi.ee 
