NAT) ja dNAT (destinationNAT) 7. Mis on veebiserver? Kuidas see töötab? Milleks on veebiserverit vaja? a. Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab. Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist. Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri kõvakettal, kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest. Paljud veebiserverid (nt Apache HTTP Server) toetavad ka serveripoolset
Add Route Events... marsruutinf o lisamine kaardidokumenti (tekitatakse uus kiht) ArcCatalog ArcCatalog aplikatsiooni aktiveerimine Macros makrode käiv itamine / Microsoft Visual Basic akna aktiv eerimine Customize töökeskkonna seadistamise valikud (tööriistaribade, käsunuppude v alik ja ekraanile toomine, lühikäskluse klahv ide määramine) Extensions laiendprogrammide aktiveerimine Styles stiililehtede(sümbolite kaustad) kasutamine ja eksport, Sty le Manager`iga töötamine Options... ArcMap aplikatsiooni kasutajakeskkonna seadistamise nupud Window menüü käskude lühikirjeldus Overview v aate/navigatsiooniakna aktiveerimine, mis hõlbustab kaardipildil ühest asukohast teise liikumist Magnifier kaardiaknas suurendusklaasi/luubi kasutamine Viewer täiendav a kaardiakna tekitamine, mis on kasutatav nt. üheaegselt mitme monitoriga töötamisel
HTMLi varasemates versioonides oli hulk käsklusi kujundamise tarbeks. Leiti aga, et keelt tasuks lihtsamaks teha, kuna muidu on tülikas mobiilseadmetele ja muudele väiksema arvutusvõimsusega masinatele HTML-i lugejaid teha. Samas ei tahetud loobuda mitmekülgsetest kujundusvõimalustest. Nõnda koos XHTMLi tulekuga 1999ndal aastal otsustatigi enamik kujunduskäsklusi HTMLi keele seest välja visata või vähemasti ebasoovitavaks muuta ning selle asemel soovitatakse kasutada laadi- ehk stiililehtede võimalusi. Kui seade suudab sealseid kujundussoovitusi arvestada, siis ta arvestab. Kui mitte, siis mitte. Aga vähemasti põhitekst on igale kasutajale nähtav. Samuti on CSSi juures kujunduskäsklusi ja -võimalusi tunduvalt rohkem kui ennist HTMLi küljes. Näite kopeerimine Õppida ja katsetada aga on kindlam näite peal. Siis saab proovida ja vaadata, mis toimub. Võtame aluseks eelmises peatükis valminud koolipeo kuulutuse näite. Kui tahta, et vana näide
HTMLi varasemates versioonides oli hulk käsklusi kujundamise tarbeks. Leiti aga, et keelt tasuks lihtsamaks teha, kuna muidu on tülikas mobiilseadmetele ja muudele väiksema arvutusvõimsusega masinatele HTML-i lugejaid teha. Samas ei tahetud loobuda mitmekülgsetest kujundusvõimalustest. Nõnda koos XHTMLi tulekuga 1999ndal aastal otsustatigi enamik kujunduskäsklusi HTMLi keele seest välja visata või vähemasti ebasoovitavaks muuta ning selle asemel soovitatakse kasutada laadi- ehk stiililehtede võimalusi. Kui seade suudab sealseid kujundussoovitusi arvestada, siis ta arvestab. Kui mitte, siis mitte. Aga vähemasti põhitekst on igale kasutajale nähtav. Samuti on CSSi juures kujunduskäsklusi ja -võimalusi tunduvalt rohkem kui ennist HTMLi küljes. Näite kopeerimine Õppida ja katsetada aga on kindlam näite peal. Siis saab proovida ja vaadata, mis toimub. Võtame aluseks eelmises peatükis valminud koolipeo kuulutuse näite. Kui tahta, et vana näide tervikuna
annaabi.ee 
