eksisteeri - oluline on, et töö saaks tehtud. Kultuur püüab kokku saada sobivaid ressursse, õigeid inimesi organisatsiooni õigetele tasanditele, kellel lastakse oma tööd teha. Reegleid ja protseduure rikutakse kõhklemata, kui see on eesmärgi saavutamise huvides. Mõju baseerub rohkem eksperdivõimul ja on rohkem laiali jaotatud kui teistes kultuurides. See on meeskonnakultuur, kus meeskonnatulemus kaldub olema ühine vaenlane, sest hävitab individuaalseid eesmärke, staatust ja stiilierinevusi, kuigi inimesed leiavad, et neil on töö üle kõrgel tasemel kontroll. Iseloomulik on integratsioon, tundlikkus ja loovus. Athena kultuur on raskesti kontrollitav ning juhtide jaoks raskesti talutav. Ainuke, mille abil nad saavad tulemusi mõjutada, on ressursside andmine meeskonnale ja õigete inimeste leidmine. Selline kultuur laabub üksmeelses mikrokliimas, kus toode on kõige tähtsam ja kliendil on alati õigus.
Teises keeles õppiv laps võib jääda teadmisteta, kuna ei saa õpetaja kõnest aru. Teises keeles õppiv laps väsib kiiremini ja vajab tihedamini pause. Teises keeles rääkival lapsel võivad tekkida väljendusraskused. Tal ei jätku sõnu enda verbaalseks väljendamiseks. Muud keelt kõneleval lapsel võib tekkida ka madal enesehinnang, kuna ta ei suuda end väljendada. Väga raske on täielikult omandada keelelist etiketti ja stiilierinevusi. Suur probleem tekib muukelsete lastega töötamisel ka Õpetajal endal. Püüdes muukeelsele lapsele selgitada eesti keeles näiteks töö käiku, püüab õpetaja lõpuks teha seda lapse emakeeles, mida jälle tema ise ei valda. Siin tekib kakskeelsel lapsel uus probleem eesti keeles ei saa aru ja tuttav emakeel, mida ta ju ka alles õpib, ei ole samuti arusaadav. Keelelises arengus mahajäänud lapsi ohustavad õpiraskused ning sotsiaalsed-
Meenutagem, et Bachi Matteuse-passiooni kandis 1829. aastal Berliinis 20-aastase Mendelssohni dirigeerimisel ette just see lauluakadeemia (ja oma kaunis klassitsistlikus stiilis saalis, mitte kirikus). (Mõistagi ei olnud piirid lauluakadeemia ja teiste kooriühenduste vahel eriti range, ja haritud seltskonda oli kõikides ühendustes.) Nii ilmalik kui ka vaimulik oratoorium oli 19. sajandil kontserdimuusika, aga vastavalt ainestikule (kas ilmalik või vaimulik) võis esineda stiilierinevusi. Näit Mendelssohni ,,Pauluses" (1836) on kasutatud koraale. (Mõned tollased kriitikud panid pahaks, et kontserdisaalis kõlavad koraalid!) Siinjuures meenutagem seda, et 19. sajandil oli haritud kiht veendunud, et religiooni põhiolemust on võimalik edasi anda kunstis ja et üheks kogu sajandit iseloomustavaks ideeks ongi kunstireligioon. Kontserdisaal oli nagu kirik ja publik nagu kogudus, seda ka instrumentaalteoste (sümfooniad!) puhul. Kantaat oli 19
annaabi.ee 
