sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. v Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on v nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid v kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. v Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal v hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid
Gooti stiil: Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi. Varagootika - 12. sajandi teine pool, Kõrggootika - 13. - 14. Sajand, Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. 1. Arhitektuur: Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid
Gooti stiil: Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi. Varagootika - 12. sajandi teine pool, Kõrggootika - 13. - 14. Sajand, Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. 1. Arhitektuur: Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid
seda oli 1928.aasta puugravüüri näitus Louve'i Marsani paviljonis, kus Viiraltki esines. Õpetlik oli ka klassika uurimine Rahvusliku Raamatukogu gravüürikabinetis. Vanade meistrite tehniline täiuslikkus oli Viiraltile lähedane ning tema 1920.aastate lõpu ja 1930.aastate alguse laadis, eriti vasegravüürides ja uuritsaga viimistletud ofortides on rohkem sugulust 17.-18.sajandi gravööridega kui kaasaegsetega. Õilis ja peen tehnika, nagu kunstniku üha rafineeritumaks muutuv stiilgi ühtaegu toovad esile ja tasakaalustavad ainestiku vulgaarsuse, rõhutavad kunstniku distantsi viimase suhtes. Võidutsev lihalikkus, meeleline kirg mängib Viiralti silmis kaasa ka vaimsete väärtuste loomisel, andes looja ekstaasile, ülevatele pürgimustele groteskse vajundi(monotüüpia ,,Skulptor"1927; monotüüpiad viiuldajast, 1931; ,,Maalija", 1931, ofort, vasegravüürr, jt.). Programmilistena mõjuvad kunstniku 1928.aasta ofordid ,,Seltskond" ja ,,Sööming", kus
annaabi.ee 
