Suurejoonelises lihtsuses kujutab ta oma parimal maalil ,,Alzeeria naised" kirevais rõivastes ilusaid idamaa naisi keset luksuslikku sisustust. Pärast Alzeeria-reisi vabanes Delacroix lõplikult pruunidest toonidest ja hakkas kasutama muinasjutulisi säravaid värve. Järjest rohkem hakkas kasutama vastandvärvide põhimõtet. Delacroix püüdis vältida kõike argist ja tavalist. Teda köitsid suured kired ja kangelasteod ning võitlus.Inimese traagiline võitlus stiihiaga jäi ta peamiseks teemaks elu lõpuni. Delacroix on maalinud ka portreid, maastikumaale, natüürmorte jne. Delacroix töötas täie pingega elu lõpuni ja suri 13.augustil 1863.a. Pariisi lähedal.
loob oma maailma, tal on eriline missioon. Ilmneb eriline usk sõnasse. Kunstnikku vastandatakse pööblile. Eriline Kristuse-eelse ajastu poetiseerimine, pöördutakse antiigi väärtuste poole. Sajandivahetusele omane lõpu tunnetamine ja millegi uue lootus tähendas, et kõik pidi vahetuma. Lõpp ja algus olid üksteisele väga lähedal. Uus algus oli oodatud, aga ka hirmutav. Kõlapinda leidis ka Nietzsche õpetus Dionysosest: 'tragöödia sünd vaimust', mida samastatakse veneliku stiihiaga. Poetiseeriti dionysoslikku - tundelist, joovastuslikku. Olulised olid ka erinevad antinoomiad, nt kaos ja kord, aga Nietzsche ei kandnud neid üle ajaloole nagu venelastel kombeks oli (Dionüüsosliku ja apollonliku antinoomia kannavad Ivanov ja Merekovski üle Ida ja Lääne vastandusele.), samuti puudub tal dionüüsosliku paatose massiliikumine. Nietzsche oli pigem individualist, luges masse nõrkade pelgupaigaks ja kohati isegi hoiatab masside eest
Eeskujudeks olid talle Hans Verhageni animalistlikud joonistused ning eriti Hans Boli raamat �Icones animalium�, mis koosneb kolmest aastatel 1572 � 1575 koostatud albumist. Boli kogumikud sattusid Jacob Savery valdusse ja sealt edasi tema venna Roelandti k�tte, kes p�randas need keiser Rudolf II-le. Ajavahemikus 1575 � 1582 maalis Boli �pilane Joris Hoefnagel (1542 � 1601) keisrile �Animalia�, kus ta �hendas loomariigi nelja looduse stiihiaga. Sellist �elementide� j�rgi jaotamist tsiteerib oma piltidel ka Savery, kus maad esindavad neljajalgsed, tuld roomajad, keda peeti veel uue ajani tules h�vimatuteks olendeiks, �hk oli seostatud nendega, kes lendavad, ning vesi j�etud neile, kes ujuvad. ****** Jan Brueghel, keda tunti ka nime all Samet-Brueghel tema peenetundelise pintslit�� t�ttu, oli ��rmiselt mitmek�lgne meister. Kunstnik on saavutanud �iglase kuulsuse
annaabi.ee 
