Ohud identiteedile. Stigma. Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus. Stigma ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur). Tuntuim uurija Goffman. Stigma alla mõeldaks midagi tähelepandavat erinevust inimese identiteedis (erinev keskmisest inimesest). Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3
metafüüsiline fenomen. Vaimuhaigust käsitleti pigem hinge haigusena (kuigi hinge ja mõistuse vahekorra üle võis skolastilisel tasemel diskuteerida). Vaimuhaigustest rääkides oli keskaeg Euroopas kindlasti suhteliselt ,,pime" aeg toimunut võiks nimetada demonomaaniaks. Vaimuhaigeid käsitleti kui ,,kurjast vaimust vaevatuid", ,,seestunuid". Kõnesolevate haiguste puhul võis rääkida neist kui märgist (stigmast) jumaliku karistuse kohta asjaosalistele või inimkonnale. (Vt paralleel leepraga siiski, nagu ka leepra puhul, ei pruukinud asju vaid negatiivses valguses näha tegemist võis olla ka nö äravalitutega...) Vaimuhaigete varjupaigad Euroopas siiski tekkisid, sest asjassepuutuvaid inimesi oli kombeks kodust välja ajada. Hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik (kloostrid), märatsema kippuvaid või rahutuid isikuid isoleeriti eeskätt vanglaisse, koos kurjategijate,
Seda toonitavad rollid, mida inimesed endale eelmistes eludes on valinud või tulevikus valivad. Reinkarnatsiooni pooldajad ei vali alati kuulsusrikast isikut. Kui isik on kõrgelt tunnustatud ja konservatiivne, valib ta oma alter ego täiustamiseks tihtipeale värvika lurjuse või gängsteri. Näiteks väga hea sotsiaalse staatusega naine võtab eelneva elu karakteriks hoora või kuulsa kurtisaani. Kui inimesed oleksid võimelised lahutama ennast stigmast, mis on seotud ego täiustamisega, ei tunneks nad vajadust mängida selliseid enesepetmisemänge nagu usk taassündi, mis tegelikult tähendab loomulikku ego täiendamise vajadust. Satanist usub täielikku rahulolusse egoismiga. Tegelikult on satanism ainuke usk, mis toetab selle suurenemist või julgustamist. Ainult siis, kui inimese ego on piisavalt täiustunud, võib ta oma enesehinnangut alandamata teiste vastu lahke ja meeldiv olla. Üldiselt peetakse kiitlejat
annaabi.ee 
