Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse
Karl Burman oli esimene Eesti kutseline arhitekt ning kunstnik. Ta sündis 17.05.1882 Sumõs ja suri 10.05.1965 Tallinnas. Joonistamisega tegeles ta kodus - ema pani ta koos vennaga joonistama, et ei segaks teisi. 1899.a. lõpetas Karl Tallinnas Peetri reaalkooli. Esialgset kunstilist juhendamist sai ta K.A. von Winkleri juurest ning edasi õppis Moskvas Stroganovi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist. Peale seda jätkas ta ome õpinguid 1901.-02. Stiglitzi kunstikoolis ja 1902.-09. õppis Peterburi kunstide akadeemias arhitektuuri, kuid kahjuks seda ei lõpetanud, peale mida ta naases Tallinna, kus asus tööle arhitektina. 1912-13 osales ta Peterburi arhitektide võistlustel ja omandas kaks esimest auhinda. Tema roll Eestis oli tähtis, sest 1919-21 oli Eesti haridusministeeriumi ja 1922-23 ehitus-peavalitsuse arhitekt ning siis raudteede ja teedeehituse konsultant. Karl on loonud arvukalt ehitisi Tallinnas ja mujal Eestis
seisukohast, kui analüüsivad sissetulekute ja jõukuse ümberjagamist. Kui turutõrkeid ei esine, peaks projekte hindama ja analüüsima turuhindade abil. Kui turutõrked esinevad (nagu üldiselt juhtub keskkonnamõjusid omavates projektides), peab projekte hindama ja valima, silmas pidades avalikkuse huve. Turutõrked Oluline on selgitada, miks turutõrked esinevad, sest nende tekkepõhjusi, olemust ja mõju tundes on võimalik luua sobivat keskkonnapoliitikat. Stiglitzi (1995) kohaselt on olemas kuus olemuselt erinevat olukorda, mille korral turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid olukordi nimetatakse turutõrgeteks ja valitsusele on need tegutsemisajendiks. Turutõrgete liigitus: 1. Konkurentsitõrked 2. Üldkasutatavad hüvised 80 3. Välismõjud 4. Puudulikud turud 5. Infotõrked 6. Tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus Konkurentsitõrked
annaabi.ee 
