tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. Pacioli traktaat koosneb 36st peatükist, mis sisaldavad väga põhjalikke ning üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning näiteid praktikas. 11.Raamatupidamise arengusse on oma panuse andnud veel rida kuulsaid mitteraamatupidajaid nagu Gerolamo Cardano, Simon van Stevin, Jacques Savary, Gottfried Wilhelm von Leibnitz, Daniel Defoe, Josiah Wegwood, Andrew Morrison Carnegie. 12.G. Cardano oli matemaatik, filosoof, arst ja astroloog ning tema panus raamatupidamisse seisnes selles, et temalt pärineb idee kasutusele võtta kogumisandmikud. 13.Simon van Stevin oli raamatupidamises flaami koolkonna esindaja, kes laiendas kahekordset kirjendamist kõikidesse rahavamajandusharudesse ning ka riigiasutustesse
Meetermõõdustiku ajalugu Meetermõõdustiku idee sai alguse 16. sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus
milles veerevad rasked kuulikesed, Leiutaja arvas, et ratta ühel poolel asetsevad kuulid on alati ratta äärele lähemad ja panevad oma raskusega ratta pöörlema. Samadel põhjusil ka see ei töötanud. Ime ja mitteime Kuigi kõik igiliikuri otsingud jäid viljatuks, on huvitav, et sügav arusaamine idee teostamatusest on viinud sageli väga viljakatele avastustele. Hea näide selle kohta on viis, kuidas 17-18. sajandil elanud hollandi õpetlane Stevin avastas kaldpinnal mõjuvate jõudude tasakaalu tingimuse. Selle avastamisel ei kasutanud ta mitte jõudude rööpküliku abi, vaid siin esitatavat Üle kolmetahulise prisma on heidetud 14 ühesugusest kuulikesest koosnev kett. Vanikuna prisma all rippuv ketiosa jääb tasakaalu. Ülejäänud kaks ketiosa tasakaalustuvad vastastikku ehk kaks parempoolset kuulikest tasakaalustavad neli vasakpoolset. Kui see nii ei oleks, siis hakkaks kett igavesti
de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalita" itaalia-ladina segakeeles, mis oli saanud oluliseks majandusarvestuses. Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli
põhjapanevamate tõsimeelsete füüsikaseadustega ka igiliikureid. Samas mööndab autor, et ,, mitte kõik säherdused masinavärgid ei tarvitse funktsioneerida", kuid esitleb samas Johann Joachim Becheri kohutavalt keerukat konstruktsiooni. Mainzi kuurvürstt laskis selle jaoks isegi ehitada torni, mille ajanäitaja pidi töötama just igiliikuri jõul, vajamata pommide vinnasttamist. Raamatu ,,Hypomnemata mathematica" tiitellehel (1586, autoriks hollandi matemaatik Simon Stevin) ilutsevad ebalevad sõnad, mida saaks tõlkida umbes nii: "Imed, kuid ka mitte imed". Muide tollesamas üllitises kasutati esimesena jõudude parallelogrammi mõistet. Vaatamata niisugusele kainele tõdemusele tutvustas seesama kirjutis omapärast igiliikurisüsteemi kahest, erineva kaldega pinnast ja kuulikeste ahelast. Autor oli veendunud, et nii tekib peatumatu ringlemine vähem langus kaldpinna suunas, sest sinna asetub kuulikesi rohkem.
annaabi.ee 
