Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale.
sajandi lõpul, kui Saksa ordul õnnestus saavutada endale meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. -> nüüd oli palju ordu toetajaid, niiet tekkis ulatuslik vastasring, mille juhiks tõusis ainsana sõltumatuks jäänud Tartu piiskop Dietrich Damerow haritud ja laialdaste sidemetega mees, kes oli varem töötanud keiser Karl IV sekretärina. · Lõpuks sõlmiti liit Saksa kuninga, Meckelnburgi ning Pommeri-Stettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga, et Saksa ordu võim Liivimaal täielikult murda. -> kahjuks oli sisemiselt liiga nõrk ja lagunes juba enne otsustavat kokkupõrget. · ordu andis otsustava rünnaku 1396. a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik Vana-Liivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad . Jõuti kompromissini.
Ainult Trtu p iseseisev Vastu olud Wallenrode ja tema vasaalide vahel> Wallenrode sõjajõud okup vastuhakanud vasallide linnused> osa vasalle põgenes Trtu pk-a . Järgneva orduvastase võitluse tõeline hing oli Trt p Dietrich III Damerow (1397-1400). Damerowi poolt olid toomkapiitlid, rüütelkond ja linn, hakkas ka välisjõudu otsima. Suutis luua orduvastase koalitsiooni: Leedu suurvürst Vitaalivennad e mereröövlid Läänemerel Pommeri-Stettini hertsog Sksa kun Wenzel Mecklenburgi hertsog PEASIHT: Ordu ülemvõimu murdmine Liivimaal v selle likvideerimine. Koalitsioon sisemiselt nõrk ja Ordu suutis Damerowist eemaldada Meckelnburgi, vitaalivennad, liidu Damerowi ja Leedu suurvürsti vahel. Juuli lõpus 1396 algas Liivim om Wennemar von Brüggeni ja ta sõjaväe pealtung Tartule- maa rüüstati, lossid vallutati, Damerowi kätte jäi Trtu linnus. Sõjakäik lõppes novembris. 24.juuni-15.juuli 1397 Danzigi kongress
emakeele ära. Algul konsul ei uskunud, aga saksa perekonnanimi veenis teda. Ta aitas Ülo Itaalia kaudu Saksamaale. Ülo käis töötuna ringi ja elas annetustest. Viimaks tüdines ta sellest ära ning läks üle piiri Hollandisse. Seal oli varandustsensus ning ta võeti hulkuri pähe kinni. Kuna Ülol polnud nõutavat sadat kuldnat, pidi ta seni valve all olema, kuni ta teenis põllumees Cees Ottenbrosi juures nõutud raha. Tööga sai ta ka sõiduraha kokku ja tuli siis Stettini kaudu Eestisse tagasi. Kui ta Tallinnas laevalt maha astus, võeti ta kohe kaitseväkke aega teenima. Sõja algul läksid nad suure kambaga Venemaale. Ülol jäi õnne tõttu tööpataljonis hing sisse. Hiljem oli ta ohvitseride kursusel ja sai ka korpuses leitnandiks. Kui kord kolm päeva suitsu ei antud, läks ta sakslaste poole üle. Nädala pärast langes ta muldonnis une pealt oma väeosa kätte vangi. Kuna tal oli väärtuslikke luureandmeid, pääses ta kergemalt, kuid siiski tagandati
annaabi.ee 
