Konstantin Päts kui ka TÜ rektor Johan Kõpp, professorid Jüri Uluots, Paul Kogermann, Aadu Lüüs jt avaliku elu tegelased. Genealoogia rahvuslikest ülesannetest rääkis Juhan Vasar. (Kalling ,,Karskustöö..."; Kesküla). Muu hulgas esitas see teine kongress kõik abiellujad enne naitumist läbi vaadata ning soovijaid ainult vastava tunnistuse alusel registreerida. Teise kongressi ettekannete põhjal valmis kogumik "Eesti rahva tulevik". (Kesküla) Päevakorral oli endisel ka steriliseerimisseadus ning samal aastal 1935 viis selts teis korda nn alaväärtuslike isikute steriliseerimise seaduse valitsuse ette. Eesti Vabariigis oli sel ajal vaikiv ajastu - ajalehed olid tsensuuri alla pandud, parteid keelatud jne - demokraatiast oli asi 6 kaugel ning nii andiski Päts 27. novembril 1936 välja riigivanema dekreedi sundsteriliseerimisest. Dekreet jõustus 1
Riik peab kandma hoolt selle eest, et kõigi laste õigused oleksid tagatud ja et hädasolevatele lastele antaks õigeaegset ning vajalikku abi . 1.2.1 Lapse õigus elule ja arengule Vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele on raseduse katkestamine lubatud naise omal soovil ja vastutusel kuni kaheteistkümnenda rasedusnädalani ja meditsiinilistel näidustustel kuni kahekümnenda rasedusnädalani. Raseduse katkestamist reguleerib raseduse katkestamise- ja steriliseerimisseadus. Karistusseaduse kohaselt on ettenähtud emale, kes tapab oma sündiva või vastsündinud lapse, kuni viieaastane karistus. LKSi kaheksas paragrahv ei väljenda mitte ainult lapse sünnipärases õiguses elule, vaid ka lapse õigust maksimaalsele võimetekohasele arengule. Seega see tähendab õigus elule, toimetulekule, arengule (hingeline, vaimne, moraalne, sotsiaalne areng), lapse kaitse väärkohtlemise (ka ekspluateerimise) eest, meetmed enesehävitamise vastu ning ennetav
Keelatud oli steriliseerida alla 10aastasi lapsi ning juhtudel mil see võiks osutuda eluohtlikuks. Vastavaid ettepanekuid võisid teha asjaosalised ise, ametlikud arstid, hooldajad, hoolekodude ja raviasutuste juhatajad. Seaduse teostamise ja elluviimise eest vastutas sotsiaalminister. Eestis sundsteriliseeriti seni teadaolevalt 41 inimest. Põhjamaade ja Läti analoogia põhjal võiks kõnesolevaid indiviide otsida hoolde- ja lastekodude patsientide seast. 1937. a vastu võetud steriliseerimisseadus on maailmas iseenesest küllaltki unikaalne, asetades meid (ka Lätit) arenenud maadest ühte ritta Skandinaaviamaade, mõnede USA osariikide ja Sveitsi kantonite ning hitlerliku Saksamaaga. Eesti võiks kuuluda sellesse seltskonda (analoogselt Saksamaaga) ühest küljest oma toonase autoritaarse riigikorra poolest. Teiselt poolt annab steriliseerimisseaduse olemasolu märku Eesti kuulumisest riikiderühma, mis sõdadevahelisel perioodil pani aluse nn. Põhjamaade heaolumudelile. Viimases oli
annaabi.ee 
