(paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos) monosahhariidid on vesilahuses tsüklilises vormis · Karbonüülrühma -C=O hapnik ühineb mõne OH grupiga ja "ring" sulgub · C1 ehk hemiatsetaal süsiniku (aldehüüdide puhul; ketoonide puhul hemiketaal) juures tekib - või -anomeer (järjekordne stereoisomeer) sõltuvalt kummale poole "ringi tasapinda" jääb OH rühm · - või -anomeeria määrab monosahhariidide liitumisel tekkiva polüsahhariidi omadused ja funktsiooni (muuhulgas seeditavuse) Monosahhariidide liitumine · Disahhariidid · Hemiatsetaal OH + "tavaline" OH liituvad (vabaneb H2O) ja tekib glükosiidside "all pool" ehk alfa konfiguratsioon (seeditav) Disahhariidid (oligosahhariidid) · Piimasuhkur (gala-
Trüptamiin on aluseks struktuuridele, mida kollektiivselt nimetatakse asendatud trüptamiinideks. Need ained on üldiselt väga suure bioaktiivsusega. Trüptofaan Esimest korda isoleeris trüptofaani F. Hopkins aastal 1901 läbi kaseiini hüdrolüüsi (600 g kaseiinist saab umbes 4-8g trüptofaani). Trüptofaan on üks 22 standardsest aminohappest ning on inimeste jaoks ka essentsiaalne aminohape. Inimgenoomis eksisteerib ta standard koodonina UGG, funktsionaalsena esineb ainult L-stereoisomeer trüptofaanist struktuurilistes ja ensümaatilisetes valkudes, kuigi R-stereoisomeeri leidub mõnes looduslikus peptiidis. Tööstuslik süntees teostatakse seriini ja indooli kääritamisel, kasutatades selleks metsikuid või geneetiliselt moondatud baktereid nagu näiteks B. amyloliquefaciens, B. subtilis, C. glutamicum või E. coli. Nendel bakteri tüüpidel on üldiselt, kas tekkinud mutatsioon, mis ei lase aromaatsetel
Immunogeensus sõltub antigeeni sellistest omadusestest, nagu: võõraks tunnistamine (foreignness); molekuli suurusest (molecular size); keemilisest koostisest, heterogeensusest, kompleksusest; Sobivusest AG-ni protsessinguks ja esitlemiseks koos MHC-ga, APC raku pinnal või iseenda (self-cells) pinnal. Nõrgad immunogeenid on makromolekulid, mida ei saa degradeerida ja esitleda T-rakkudele. Näiteks D- am.hapetest koosnev polümeer (loodusliku L- aminohappe stereoisomeer). Jääb degradeerimata ja esitlemata .Ei saa degradeerida kuna degradatsiooni teostavad ensüümid antigeeni esitlevas rakus saavad degradeerida ainult L-aminohappeid. Suur, lahustumatu makromolekul on tavaliselt parem immunogeen kui väike molekul (allub paremini fagotsütoosile, protsessingule). Immunoloogiliseks stimuleerimiseks kasutatakse keemilist cross-linki, mis indutseerib agregatsiooni või lahustumatu maatriksi külge sidumist