Petra Nook Depressioon on kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Sellise kirjelduse leiame sõnaraamatust. Viimastel aegadel võib tihti uudistest kuulda, kuidas keegi noor iseendale käed külge pani ning endalt elu võttis. Tagantjärele kuuleme, kuidas nad kannatasid tugeva depressiooni all. Mis aga viib inimese nii suurde masendusse ning kas tõesti ei saa seda kuidagi ära hoida? Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ on välja toodud, et ehk polegi depressioon nii suur, vaid pigem see mõte, et inimene saab põgeneda kõigest ja olla vaba, tundub liiga ahvatlev. Tihtipeale mõeldakse, miks pidi selline asi just minuga juhuma ning vaikselt meelt kõditav mõte, kui lõpetaks kõik, tungib esile. Inimese loomuses on midagi, mis käsib ennast kaitsta ja hoida, seega on väga keeruline sellele vastu astuda. ,,Stepihundist’’ võib lugeda: ,,Kusagil hingesopis teab igaüks
Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu raha saavutada esimesel katsel, kuid igal juhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanene toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud. "Stepihundis" Harrule Pablo ja Hermine, "Demianis" Snclairi mentoriks Max Demian. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistenesialistiks. Tema tegelased ei sobi ümbrsusessem ei suuda kohaneda reeglitega nagu romantilised kangelased. Samas on Hesse tegelaste vabaduse saavutamine ja sellega kaasneva vastutuse tajumine täiesti eksistentsialistlikud teemad. Hesse on humanist, ta tunneb inimese ees aukartust ja armastab teda. Armastus on võtmeks tegelaste eneseotsinguis, see aitab neil vaimselt ja
Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige ,,Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamisetehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motiive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. ,,Demian" oli esimene romaan, mis kasutas Jungi teooriat alateadvuse mõjust inimese arengule. Oluline on psühhoanalüüsi osa ka ,,Stepihundis". Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. ,,Klaaspärlimäng" ületab samuti traditsioonilisi piire. Hesse loodud Kastaalia on kaugesse tulevikku projitseeritud utoopiline riik , otsekui Lääne kultuuritraditsioonide arengu loogiline lõppjaam, kokkuvõte. ,,Klaaspärlimäng" on utoopiline romaan , sotsiaalse ja poliitilise kriitika tõttu samas ka antiutoopia. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ja püüdlevad harmppnia poole, nad on jõudnud
annaabi.ee 
