,,Meid on niivõrd kaua ja kohutavalt hirmutatud, et enam ei olegi õudne," kirjutas üks loodusajakirja lugeja Interneti-foorumis. Globaalsest soojenemisest kõneldakse ja kirjutatakse palju, pea iga päev luuakse uusi hüpoteese ning dementeeritakse vanu. Mitmed arvamuse avaldamised ja artiklid on üksteisega vastuolus ning tekitavad mõtete virvarre, mis on otseseks põhjuseks inimeste apaatia tekkele keskkonna suhtes. Järgnevalt üritan süstematiseerida pea kõigile kättesaadavat informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine, Päikese ja vulkaanide
ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust. Juba lapsest saati hakkame me kõik mingis mõttes tegelema füüsikaga. Ümbritseva maailma kohta aistinguid saades püüame neis sisalduvad infot süstematiseerida, luua uusi olukordi, mõista neid ja saada veelgi kogemata aistinguid ehk eksperimenteerida. Minu üks suurimaid lemmikmänguasju lapsepõlves olid heeliumiga täidetud õhupallid. Need tundusid nii huvitavad. Tõid selle koju ja see tõusiski lakke ning võis seal olla piisavalt kaua. Kunagi ei mõelnud ma, miks see üldse nii on. Alles hiljem koolis füüsikat õppides sain teada, et nähtus toimus seepärast, et heeliumi tihedus on palju väiksem kui õhu tihedus. Sellepärast
ning seega ka usaldatavuse puudumist.Kuigi Euroopas nähti ainult valgeid luiki, avastati Austraalias mustluiged. Bacon avaldas uue organoni,milles ta esitas uue teadusliku meetodi, mis põhines süstemaatilisel teadmiste kogumisel füüsilisest maailmast vaatluste ja katsete teel. Kõigepealt peame kindlaks tegema milliseid teadmisi me üldse teame,siis looma õpetuse meetodist ,,õige indkutsioon",teadmised mis omame,tuleb järjekindlalt süstematiseerida,uurimiskäik tuleks esitada mitmekesiste näidendite kogumina,kõik see mis me teinud oleme tuleb kokku võtta kuidagi ja siis kõik see mis oleme saavutanud,sellest peame looma mingi korra mis käib meile üle meie jõu ja lootuste. Oma teadmistes mõistab ta hukka ,,iidolid" sest need takistavad tõeste teadmiste omandamist. Iidoleid on 4 liiki : hõimuiidolid (kalduvus näha asja seoses meiega ,mitte nii,nagu nad iseenesest on.selleks et loodust käsutada