Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne: 1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2. Seab ta piirid tõlgendamisele endale Keel on arenev nähtus. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel om aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Mõistete killunemine- aja jooksul võivad sõnad omandada uue tähenduse või hoopis muutuda. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. NT. Mittetäielikud normid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis-loogilise tõgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse
riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu: 10.1 Grammatiline lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses! 10.2 Süstemaatilis-loogiline ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid. 10.3 Objektiiv-teleoloogiline tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem. Otsib seadusandja tahet või mõtet 10.4 Aalooline Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse: 10.1
seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 9. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud
annaabi.ee 
