Tähtede värv on olemas erinevat värvi tähti värvus oleneb tema temperatuurist tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähed moodustavad kaksiktähti või mitmiktähti tähed tekivad gruppidena, mida nim täheparvedeks tähed on grupeerunud galaktikatesse (Linnutee-on ainult üks miljarditest galaktikatest) galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum stellaarastronoomia uurib tähti Galaktika-Meile nähtav Linnutee Tähtede liigid tavalised tähed ( peajada ) hiiud kääbused neutrontähed (mis on tegelikult kustunud tähed) Tähtede eluiga eluiga sõltub nende massist raskemad tähed on kuumemad ja kulutavad oma energia kiiremini kergemad tähed elavad kauem Pildid
perekonnas. 1949.a lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli ja astus Tartu Ülikooli Matemaatika- Loodusteaduskonna matemaatika osakonda, mille lõpetas 1954.a kiitusega mehaanika erialal. Tegelikult olid Roopi Hallimäe jt. populaarsed astronoomiaalased kujutised äratanud H. Eelsalus sügava huvi tähistaeva nähtuste vastu juba koolipõlves ning ülikoolis sai temast aktiivne osaleja Üliõpilaste Teadusliku Ühingu astronoomiaringis. Teisel kursusel alustas ta prof G. Kusmini juhtimisel stellaarastronoomia alast uurimistööd, millest kasvas välja tugev diplomitöö. Edasises oli H. Eelsalu tegevus seotud Tartu Observatooriumiga, algul aspirandina ja nooremteadurina ning aastast 1960 vanemteadurina. Oma teadlaseteel arendas H. Eelsalu peamiselt kaht astronoomiateemat. Põhiline aeg kulus tal Galaktika ehituse uurimisele. Sellel suunal kaitses ta kandidaaditöö "Galaktika gra-vitatsioonikiirenduse gradient risti Galaktika tasandile Päikese ümbruses" (1958). Kui enne
Teleskoobi abil võime näha märksa tuhmimaid taevakehasid, kui seda suutis Hipparchos oma teraste silmadega, nii et tähesuuruse skaalat saab hõlpsasti laiendada kaugemale kui 6. tähesuurus. Hubble'i kosmoseteleskoop võib näha isegi 30. tähesuuruse taevakehi, mis on triljon korda tuhmimad kui Veega! Kogu taevasfääril on palja silmaga näha umbes 6000 tähte, näivalt heledaim neist on Päike, mille kui etaloniga teisi tähti harilikult võrreldakse. Tähti uurib stellaarastronoomia. Tähed registreeritakse tähekataloogides ja taevakaardil. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Päike EE 7. köide. Tallinn : Eesti Entüklopeediakirjastus, 1994, lk 592. 2. Tähed EE 9. köide. Tallinn : Eesti Entüklopeediakirjastus, 1996, lk 664. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Päike 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Täht_(astronoomia)
Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneidkraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Stellaarastronoomia uurib tähti ja nende erinevate arengujärkudega kaasnevaid nähtusi. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui
Nendel osalesid astronoomia tudengid. Tartu ekspeditsioon paiknes Taga- Kaukaasias kunagise tuntud suusakeskuse Bakuriani lähistel ja enne seda Stalini sünnikoha Gori lähistel. Tegime seal regulaarselt tähtede kujutise kvaliteedi vaatlusi. Hiljem on seda teleskoopi rakendatud Kesk- Aasias Tartu Observatooriumile võimaliku lõunabaasi otsingutel. Segastel üleminekuaegadel lõppes asi nii, et see teleskoop jäigi Usbekistani. Järk-järgult sai töö Tõraveres hoo sisse. Töötasid stellaarastronoomia sektor ja kasvas ning valmistus sellest eraldumiseks astrofüüsika sektor. Tõraverre kolis ka atmosfäärifüüsika sektor hilisema akadeemiku Juhan Rossi juhtimisel. See kasvas välja kunagisest Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumist ja keskendus sel ajal päikesekiirguse mõõtmistele ja päikesekiirguse levi uurimisele taimkattes, põllukultuurides ja metsas. Sektori tegevuse baasiks olev aktinomeetriajaam kolis Tartu linna servast praeguse
Meile lähim täht on päike, mis paistab meile kettana, kuna ta meile nii lähedal on. Samuti kiirgab ta maale piisavalt soojust ja valgust elutegevuseks oma läheduse tõttu. Paljude tähtede vanuseks pakutakse miljard kuni 10 miljardit aastat. Tähti esineb varieeruvates suurustes. Näiteks võivad tähed olla paari kilomeetrise läbimõõduga neutrontähed või ka ülisuured hüperhiiud, mille läbimõõt on 1,6 miljardit kilomeetrit. Tähti uurib teadus stellaarastronoomia. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või mitmiktähti. Universumis ei esine tähed üksi vaid nad on kogunenud galaktikatesse, nagu meie Linnuteesse. Tavaliselt on galaktikates sadu miljardeid tähti. Oma arengu lõppjärku jõudnud tähti nimetatakse supernoovadeks. [9] Supernoova Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel kasvab tähe
Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka tähetuulena ja neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetakse näiva tähesuurusega. Stellaarastronoomia uurib tähti ja nende erinevate arengujärkudega kaasnevaid nähtusi. 3 Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar
Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka tähetuulena ja neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetaksenäiva tähesuurusega. Stellaarastronoomia uurib tähti ja nende erinevate arengujärkudega kaasnevaid nähtusi. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetataksetäheparvedeks.
annaabi.ee 
