Munad kaeti liivaga, et nad päikese käes ära ei soojeneks. Pojad kasvasid peale koorumist kiiresti, et mitte langeda saagiks röövloomadele. Kuna stegosaurus oli karjas elav loom, võitlesid isasloomad emaste kaitsmise ja karjajuhi rolli eest. Stegosaurus võis langeda kiskjates dinosauruste, näiteks allosauruste, ohvriks. Stegosaurus oli suhteliselt aeglane ja kaitsetu. Ta ei olnud kiire loom ja polnud seega ka suuteline ründaja eest pagema. Stegosauruste ründajat võisid haavata mingil määral vaid ogad. Faktid: Pikkus: kuni 10 m. Kaal: kuni 4 tonni. Aju suurus: suurim leitud aju on mandariini suurune. Luuplaadid: suurim leitud luuplaat oli 60 cm kõrgune. Sabaogad: umbes 1 m pikkused. Paaritumine: teadmata, isased võivad emaste pärast lahinguid pidada. Munade arv: teadmata, võimalik, et munesid mitu korda aastas. Harjumuspärane eluviis: elasid karjadena ja neil oli ühine võitlemise hing. Keskkond: pöörijoonte ümbruses.
kaevatud süvenditesse mitu väikest muna. Munad kaeti liivaga, et nad päikese käes ära ei soojeneks. Pojad kasvasid peale koorumist kiiresti, et mitte langeda saagiks röövloomadele. Kuna ta oli karjas elav loom, võitlesid isasloomad emaste kaitsmise ja karjajuhi rolli eest. Stegosaurus võis langeda kiskjatest dinosauruste, näiteks allosauruste, ohvriks. Stegosaurus oli suhteliselt aeglane ja kaitsetu. Ta ei olnud kiire loom ja polnud seega ka suuteline ründaja eest pagema. Stegosauruste ründajat võisid haavata mingil määral vaid ogad. Põhjused, miks dinosaurused välja surid Uued loomaliigid - peamiselt imetajad - hakkasid vallutama meie maakera, tõrjudes kohmakaid lohesid välja nende elupaikadest. On tehtud erinevaid oletusi. Näiteks arvab osa teadlasi, et ulatusliku kliimamuutuse tõttu hävisid taimed, millest rohusööjad sisalikud olid miljoneid aastaid toitunud. Sisalikele ei jätkunud enam süüa ja nad surid üksteise järel nälga
hilisemast Triiase ajastust ning oli ajastu suurim maapeal elav loom. [3] STEGOSAURUS Stegosaurus (tähendades "katusesisalik") on üks kõige kergemini äratuntavaid dinosauruseid tänu oma iseloomulikele kahes reas asetsevatele harksaba sarnastele plaatidele, mis kasvavad vertikaalselt mööda tema küürus selga ja kahele paarile pikkadele ogadele, mis sirutuvad välja horisontaalselt tema saba otsa lähedalt. "Stegosauruste sabad olid kindlasti ühed kõige ohtlikumad relvad, mis kunagi ühel taimtoidulisel loomal on arenenud". (Bakker) Selline relv oli ilmselt hädavajalik, kuna Stegosaurus eksisteeris koos suurte kiskjate theropood- dinosaurustega, nagu hirmuäratav Albosaurus. Nende plaatide funktsiooni üle on palju vaieldud. Esialgselt arvati, et need on teatud liiki soomused, kuid uurijad on välja pakkunud ka, et need võisid aidata kontrollida kehatemperatuuri. Tuuletunneli testid viitavad sellele, et
annaabi.ee 
