juhitav majandussüsteem, mille sarnast tunneme ka tänapäeva maailma lähiajaloost. Ametnikud jälgisid iga töölise panust kiivalt. Kes oli haige või puudus töölt, pidi kaotatud aja tagasi tegema. Tööpanus ja puudumised registreeriti pikkadesse nimekirjadesse ja võrreldi plaaniga. Kõige usinam töötaja oli üks kõrge ametnik, kel õnnestus eriti heal aastal oma panust kahekordistadaning selle saavutuse jäädvustas ta ka uhkelt steelile. Kogu maa kuulus kuningale. Ta kinkis silmapaistvale ametnikele ja nende perekondadele harimiseks põllumaad. Ebalojaalsuse korral jäid nad aga omavaldusest ilma ja kustutati maaomanike seast. Maal elavaid inimesed kuulusid lahutamatult maa juurde, nii et kuningas oli ühtlasi tootmisvahendite ehk siis tööjõu omanik. Tema monopol kehtis ka karjäärides ja kaevandustes; nõnda kuulus talle ka tootmiskapital. Alles Vana riigi lõpupoole õnnestus
See oli üsna lähedane hieroglüüfkirjale, kuid Keskmise Riigi ajaks sarnasus kadus. Kahekümne kuuenda dünastia ajal valitsenud kaubanduslik ajajärk tõi igapäevakasutusse demootilise kirjavormi ning sellest peale kasutati hieraatilist kirja papüürustel olevate religioossete ja traditsiooniliste tekstide ümberkirjutamiseks. Mõne aja pärast oskasid hieraatilist kirja lugeda üksnes õpetlased, sest alati, kui ptolemaioste ajastul avalikku kohta paigutatud steelile mõni kuninglik määrus jäädvustati, tehti seda ka demootilises kirjas. Vana-Egiptuse hieroglüüfilisi raidkirju tunti Euroopas ammust ajast. Juba Rooma keisrid vedasid oma pealinna ilustamiseks Egiptusest välja monumentaalseid mälestusmärke. Hieroglüüfidega kaetud egiptuse obeliskid seisid Rooma ja Konstantinoopoli väljakuil, kuid raidkirjade lugemine oli unustatud: neljanda sajandi lõpul pKr suri egiptlane Horapollon, kes
). See oli üsna lähedane hieroglüüfkirjale, kuid Keskmise Riigi ajaks sarnasus kadus. Kahekümne kuuenda dünastia ajal (7-6 ss.) valitsenud kaubanduslik ajajärk tõi igapäevakasutusse demootilise kirjavormi ning sellest peale kasutati hieraatilist kirja papüürustel olevate religioossete ja traditsiooniliste tekstide ümberkirjutamiseks. Mõne aja pärast oskasid hieraatilist kirja lugeda üksnes õpetlased, sest alati, kui ptolemaioste ajastul avalikku kohta paigutatud steelile mõni kuninglik määrus jäädvustati, tehti seda ka demootilises kirjas. Vana-Egiptuse hieroglüüfilisi raidkirju tunti Euroopas ammust ajast. Juba Rooma keisrid vedasid oma pealinna ilustamiseks Egiptusest välja monumentaalseid mälestusmärke. Hieroglüüfidega kaetud egiptuse obeliskid seisid Rooma ja Konstantinoopoli väljakuil, kuid raidkirjade lugemine oli unustatud: neljanda sajandi lõpul pKr suri egiptlane Horapollon, kes veel tundis egiptuse keelt ja
annaabi.ee 
