Sidekoe kiudude kahjustused, mis tekivad päriliku või omandatud geenimuutuste tagajärjel. RASVDÜSTROOFIAD Südamelihases Lihases Maksas Rakkude ja vaheaine morfoloogilised kahjustused, mis on tingitud lipiidide ainevahetuse häiretest. Lipiidid ehk rasvad orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine (õlid, rasvad, steroidid). Rasva ladestub ülemääraselt või liiga vähe. Parenhümatoossed rasvdüstroofiad 1. Steatoos triglütseriidide ladestus neerudes, südamelihases, lihastes, maksas. Põhjuseks on hapnikuvaegus, nakkushaigused, mürgistused (sh alkoholism) ja toitumishäired. 2. Süsteemsed lipidoosid seotud rasva ainevahetusest reguleerivate ensüümide pärilike kahjustustega. Mesenhümaalsed rasvdüstroofiad Lipiidide ladestumise häired rasvadepoodes, veresoonte seintes ja organitevahelises sidekoes. 1. Neutraalrasva ainevahetushäirete alla kuulub:
Söögitoruhaigused (refluksösofagiit, söögitorusong, ösofagiit, söögitoruvähk) Maohaigused (peptiline haavand, gastriit, vähk) Soolte haigused (gluteenenteropaatia, laktoositalumatus, malabsoptsiooni sündroom, põletikuline soolehaigus - Crohni tõbi ja haavandiline koliit, divertikuloos, kolorektaalne ja pärakuvähk, kartsinoid) Kõhunäärmehaigused (pankreatiit, vähk ja insulinoom) Maksahaigused (hepatiidid, tsirroos (steatoos kooma), toksiline kahjustus, kasvajad) Sapiteede ja -põie haigused (koletsüstiit ja kivitõbi, kasvajad) Refluksösofagiit (1) Rahvastikust 10% kaebused, neist 10%-l haigus, neist 10%-l metaplaasia ja neist 10%-l vähk Etioloogia: teadmata põhjusel sulgurlihase häire või häire muu haiguse tagajärjel (sklerodermia) Patogenees: sulgurlihase häire happelise refluaadi tagasivool maost söögitoru alaossa (soodustav söögitorusong) limaskesta
sidekude maksasagarike vahel ja sees ning kaob maksa sagarikuline ehitus. Vastava piirkonna maksarakud saavad vähem verd ja tekib isheemia ning nekroos. Etioloogia: Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hilistagajärg. Alkohol on sagedasim põhjus Euroopas ja USA-s, haigus tekib 10-30%-l alkohoolikutest. Naised on tundlikumad kui mehed. Kui alkoholi kogused on suured, siis maksas tekib maksa steatoos. Maks muutub kollaseks, sest sinna ladestub rasva. Kui alkoholist ei loobuta, tekib alkohoolne hepatiit ehk maksapõletik. Jätkuvalt alkoholi tarbides võib välja areneda maksatsirroos. Hepatotroopne viirus – kutsub esile maksa põletikke.Sagedasim põhjus Aafrikas ja Aasias. # A-viirus – levib suu kaudu ja kutsub esile ägeda maksapõletiku, kuid ei kujune maksatsirroosiks.
Pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine põhjustab sageli ka mäluhäireid. Lisaks sellele võib liigne alkoholitarvitamine viia sellise psüühikahäireni nagu alkoholisõltuvus. (Alkoinfo, 2011) 1.2.4. Maksahaigused Maks on üldjuhul vastupidav organ. Sellele vaatamata suudab alkohol hävitada maksarakke hulgal, mille tagajärjel tekib sageli püsiv kahjustus. Alkoholist põhjustatud maksakahjustel esineb kolm peamist vormi: maksa rasvumine ehk steatoos, alkoholhepatiit ehk alkohoolne maksahaigus ning maksatsirroos. (Alkoinfo, 2011) 1.2.5. Alkoholi mõju ajule Organismi jõudes mõjutab alkohol inimese aju ja see omakorda mõjub mitmel erineval moel inimese käitumisele. Alkoholi tarvitades väheneb inimese enesekontroll ning suureneb impulsiivsus, mida inimesed tajuvad sageli piiride kadumisena. Kehvemaks muutuvad tähelepanu ja mälu ning nõrgeneb koordinatsioon. Väheneb ka
annaabi.ee 
