portreebüste. Ta õppis 1834 Peterburi Kunstide Akadeemias, 1846 Maini-äärses Frankfurdis kujur Eduard Schmidt von der Launitzi (17971869) juures ja 1848. aastast Müncheni kunstiakadeemias skulptuurikunsti. Töötas õpingute vaheajal kodumaal maamõõtjana ja joonistas kaarte. 1850 asus elama Jelgavasse. Kuldgas, aadressil Bazncas iela 17, on säilinud tema sünnikodu - Kuldga bürgermeister Stavenhagenile kuulunud nn. Stavenhageni maja Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen; 6. veebruar 1772 Bacharach 28. detsember 1831/9. jaanuar 1832 (ukj) Tallinn, Eestimaa kubermang) oli saksa päritolu Eestimaa kunstnik, Venemaa keisri õukonnakunstnik, Peterburi Kunstide Akadeemia (1804) ja Berliini Preisimaa Kuningliku Kunstide Akadeemia liige. Karl von Kügelgen ja tema kaksikvend Gerhard von Kügelgen alustasid õpinguid Dresdenis ja jätkasid Bonni Filosoofiaülikoolis, ühes klassis koos Ludwig van
hoonestusega Vaade Oleviste kirikule kirdest, taustal keskaegsete elamute viilkatused ja linnamüüri tornid. Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Vaade Toompealt all-linnale ja merele 19. sajandil. Stavenhageni gravüür 1850ndatest aastatest. Esiplaanil Pikk jalg, taamal Oleviste kiriku (vasakul) Pühavaimu kiriku (paremal) tornid 3. TOOMPEA 13 20. SAJANDIL Toompea paikneb ümbritsevast alast ligikaudu 20-30 m kõrgemal paekünkal. Kuni 13. sajandini paiknes siin 10. ja 11. sajandi vahetusel rajatud eestlaste puitlinnus. Keskajal kuulus Toompea Liivi
avaldumisvor-miks, klassitsistliku maalikunsti ideaalide kaudu võimendunud filosoofiliseks mõtiskluseks. See on punkt, kus baltisakslaste võimu põhjendavale ajaloole osutavas varemetepoeetikas kohtusid ideoloogia, tunded ja loominguline käsitöö [...]" (T. Abel, Balti biidermeierist mõeldes. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 1 (6), 2011, lk 14. Vt ka: A. Allikvee, Estica baltisaksa kunstis, 18001860. Neli baltisaksa kunstnikku, lk 1527.) Samution Stavenhageni Otepää kiriku vaatel (ill 10) arhitektuuri ja maastiku kõrval tähelepanu pööratud talupoegadele. Nemad olid Balti kodumaal aastasadu olnud n-ö võõras komponent,aga just neist kujunes kohaliku omapära alus ja peamine erisus võrreldes Saksa emamaaga, mille maastik ja ruumiline pärand oli siiski Baltikumiga küllaltki sarnane. (On teada, et isegi pärast 1919. ja 1939. aasta ümberasumist Saksamaale meenutas baltisakslastele Heimat'it tihtipeale siinne talupojakultuur ja eesti keel
annaabi.ee 
