· Ottoonid alus piiskoppide ja riigiabtide võimule. Kirikust sai riigi ühtsuse tagaja. Peagi aga tuli · Investituuritüli Heindrich IV ja Gregorius VII vahel. Paavst tahtis tugevndada ilmalikku võimu Itaalias ning vaimuliku võimu Euroopas. · Hohenstaunide dünasta võimutses väga sageli · Friedrich I Barbarossa 1152. muudetakse Austria hertsogiriigiks. Uppus Ristisõdades mägijõkke. Tekkis nö Itaaliapoliitika. Võimu alused: riigivaldus, staufide perekonna valdused, kositakse Ülem-Britannia printsess Beatrix. SAKSA TUNG ITTA · 11.saj toimus koloniseerimine · Keiser Lothar 1125.aastal · Kolmeväljasüsteem põllumaj. tehnika arend ning intensiivistumine · 14. sajand lõppes · Habsburgide dünastia 14.-15.sajand · Asustuse liigid: suurkülad, linnad, slaavi asulad ning asulad saksa õiguse alusel. · Kuni 19.sajandini jääb killustatuks PRANTSUSMAA · Bouvenie lahing PhilipInglismaa alad vallutati
Territoraalriikide teke: Territooriumi, kindlalt piiritletud maa-ala avastamine riikluse alusena toimus ootamatult 12. sajandi II poolel. Klassikaline näide on Austria Privilegium minus aastast 1156. Marchia Austriae´st sai Ducatum Austriae, Idamargist sai Austria hertsogiriik, Terra Austriae, tänase Austria põhiosa Viini ja Salzburgi vahel. Keiser Friedrich Barbarossa I pidi võimule tulles lahendama vana tüli Püha Rooma Riigi kaguosas. Tuli lõpetada riid Staufide ja ja Welfide koja vahel. 1156. aastal näis, et vaevalistes poliitilistes läbirääkimistes saavutatud kompromiss lahendab asja alatiseks. Babenbergid, kelle võimuala hõlmas seni nii Baierit kui idamarki, pidid Baieri ära andma, et kuningas saaks selle läänistada Welfidele. Selle kaotuse hüvituseks pidi tagatama ja kindlustatama babenbergide võimu ka Austria markkrahvkonnas. Baieri kaotuse eest ei pidanud Austria markkrahv maksma ka hertsogitiitli kaotusega. Austria
aadelkond. Paavst Sergius II (844 847) ajal sai alguse paavstlusele kiire langus, millele olid iseloomulikud simoonia ehk vaimulike ametite ostmise küsimus ja nepotism ehk onupojapoliitika. 880. aastatest kuni 1046 aastani ehk gregoriaanliku kiriku reformini kõneldakse Rooma kiriku pimedast ajast (Saeculum Obscurum). Paavstid vaheldusid kiiresti ning jagasid üksteisega maid sageli kriminaalsel teel. 8. Ottoonide-Saalide dünastia. Riigikirik, universaalriigi kontseptsioon. Staufide dünastia aegne kiriku ja riigi suhete korraldus. Karolingide dünastia lagunemise tulemuseks oli kohalike võimude tugevnemine. Kohalikud vürstid ja hertsogid haarasid rohkem võimu, kui keskvõimu ei olnud, tugevnema hakkas eriti sakside võim Põhja-Saksamaal. 960. aastal tuli võimule Otto I, kes pani aluse Ottoonide-Saalide dünastiale ning loob kõige tugevama sideme kiriku ja riigi vahel keskajal. Otto sundis piiskoppe asuma riigi teenistusse ning andis neile vastutasuks maavaldusi