Wilhelm Tell Esimene vaatus Esimeses pildis arutavad kalur, karjane ja kütt omavahel, et vihm on saabumas, ilm kisub tormiks. Nende juurde saabub Baumgarten, kes oli tapnud linnusefoogti ja keda aeti taga. Ta palub, et teda viidaks üle järve, kuid kalur keeldub seda tegemast, sest saabumas on äge torm. Saabub Wilhelm Tell, kes ei karda tormi ning võtab paadi ja asub teele koos Baumgarteniga. See tegevuste käik on teose ,,Wilhelm Tell" sissejuhatuseks. Teises pildis tahab foogt Stauffacheri maja ilmselt hävitada, sest talle ei meeldinud, et talupoeg ehitab maja just nagu mõni pärishärra. Foogt kandis Stauffacheri peale viha, sest Schwyz ei kavatsegi alistuda Austriale vaid hoiab riigi poole. Foogt on kade, sest tema ei saagi olla vaba inimene vabal maal. Gertrud, Stauffacheri naine, soovitab mehel omavahel nõu pidada, kuidas rõhumise alt vabaks saada, sest ühel järvepoolel on Gessler ning teisel Landenberger
Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Attinghausen, lipuhärra Ulrich von Rudenz, Attinghauseni õepoeg Rudolf Harras, Gessleri tallmeister Johannes Parricida, Svaabimaa hertsog Stüssi, väljavaht Uri pasunamees Riigisaadik Kubjas Müürseppmeister, sellid ja käealused Heeroldid Halastajad vennad Gessleri ja Landenbergi ratsasõdurid Maarahvast, mehi ja naisi metsakantonitest
,,Hiljuti ma istusin oma kodus õuel ja tundsin lihtsalt elust rõõmu. Ühel hetkel ratsutas mu õuele foogt Küssnachtist. Kui ta peatus, oli tal imestunud nägu ees. Muidugi, et tõusin otsekohe püsti ja läksin alandlikult talle vastu. Ta päris mult kelle maja see on ja muidugi meeldinud see, et olen endale maja ehitanud ja lubas sellele lõpu teha. Ma väga pabistan oma maja pärast, kuid minu kogemus pole nii jube." Kui olime ära kuulnud härra Stauffacheri loo tekkis meil küsimus. Kas foogt on teise nimega valitseja? Ameti nimetuse poolest on ta kõigest keisri asemik, kuid selle ameti nimetusega inimesed käituvad nagu jumalad. Liigume edasi maahärra Baumgarteni juurde, kes on pärit Unterwaldenist. Ka tema jutustab meile oma loo. ,,Ühel päeval, kui raiusin metsas puid jooksis minu juurde mu kaunis naine. Ta oli väga hirmunud ja hingeldas. Läbi surmahirmu rääkis ta, et maafoogt Rossbergist oli tulnud meie
annaabi.ee 
