Ametnikud on kergesti äraostetavad. Ametnikud ülekoormatud, hakatakse rajama komisjone. Aga asjad ikka venivad, pidevalt tunda ametnike puudus. Reduktsiooni ajal on see eriti tunda. Maksud linnas kaubanduselt. Agraarsektorist nõutakse naturaalmaksu, viljas. Proportsioonid anti ette, palju odras, palju nisus, rukkis. Agraarsektorist tuleb raha riigikassasse suhteliselt vähe. Maksustatakse mõisaid, aga talupoja tööpanus on sellel taga. Eestimaal on see tollivili, Liivimaal statsioon. Linnades olid litsent (kogu summa riigikassasse), portoorium (riik kasseeris KOViga kahasse), aktsiis (erinevad proportsioonid). Üleriigiline maks charta sigillata. Maks kirjatoimingute pealt, bürokraatia maksustamine. Asjaajamisega seotud kirjavahetus tembeldatakse, vastavalt kirja mahukusele on summa, mis tuleb riigile maksta, üsnagi suur, ühest öörist mitme riigitaalrini. Rüütelkonnad. 4, Eesti, Liivi, Saare ja Ingerimaa. Eestimaa rüütelkond alguse sai 13
1783- 1876 Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 1801-1876 Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner Riigiametnike arv kasvas rohkem kui kolm korda, algselt ligi 300, perioodi lõpuks ca 1000. Kasvas venelaste arv riigiametnike seas. Pearahamaks. Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest,
Talupoegi võeti kohtuasutustesse tööle, kuid neil polnud mingit võimu. Kui nad hakkasid nõudma rohkem õigusi ja võimu siis asendati kellegi kuulekamana. Südametunnistuskohtud- Eesmärgiks oli kohtuprotsessi kiirendamine lepitamise kaudu. Mõlemaid pooli üritati lepitada. Pearaharahutused: 1783, Kõige olulisem riiklik koormus. Varem olulisemad riiklikud maksud: ratsateenistusmaks (sõnateenistusmaks), tollivili Eestimaal (Tuli tasuda viljaga), statsioon Liivimaal (Sama, mis tollivili maks). Pearahamaksu pidid maksma meessoost isikud, kes olid maksukohustlased. Vabastatud olid aadli seisus, vaimulik seisus, sõjaväelased, riigiametnikud, õpetlased. Varem linlased ei pidanud otseseid riigimakse maksma. 1782 hingeloendus toimus, et teada saada kui palju on maksukohustlasi. Pearaharahutused- Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid
annaabi.ee 
