näitab Riigikogu usaldatavus 44% seda, et osalusdemokraatia ei tööta päris nii nagu võiks ja peaks. Kui rahvast kuulda võetaks, siis miks peaks see sama rahvas selle institutsiooniga mitte rahul olema? Need inimesed, kes Viru Keskuses või Tammsaare pargis telekaamerate poolt kinni püütakse, et teada saada vastust küsimustele nagu ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?", on samad, kelle käest küsitakse seda, kas nad usaldavad Eesti parlamenti. Statistline enamus vastab mõlemale küsimusele negatiivelt. Oluline faktor on aga see, et enamus neist inimestest ilmselt ei tea, et Riigikogu kodulehel on olemas kõigi 101 liikme telefoninumbrid ja meiliaadressid, mille abil saab meelepärase liikme kaudu osaleda Eesti õigusloomes või vähemalt selgituse saamiseks näiteks küsimusele ,,Miks nii, aga mitte teisiti?". Selles mõttes on Eestis osalusdemokraatia täiesti olemas aga inimesed lihtsalt ei tea selle rakendamise võimalustest.
Isiksusehäired klassifitseerinud nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) oma RHK-süsteemiga kui ka Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (APA) DSM- süsteemiga (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). RHK-10 on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon (WHO Eesti 21.04.2007), mis sai heakskiidu 1990 aastal ning võeti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni liikmesriikides kasutusel aastal 1994 (WHO 21.04.2007). Rahvusvaheline Statistline Instituut (International Statistical Institute) andis välja esimese väljaande, mida tunti nime all International List of Causes of Death. Maailma Tervishoiuorganisatsioon võttis Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni (RHK) loomise vastutuse 1948 aastal, kui anti välja kuues redigeeritud väljaanne, mis esmakordselt sisaldas ka suremuse/haiguslikkuse põhjuseid. (WHO 21.04.2007). RHK on muutunud iseloomulikuks liigituseks kõigi üldepidemiloogiliste ja
arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine, tihtigi üksikasjalikud katseisikute määratlused ja valimite kavad; määratletakse põhirühm, mille tulemused peavad kehtima, ja võetakse sellest põhirühmast valim · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistline testimine. (2004: 131) Kvantitatiivses uurimismeetodis saab kasutada hüpoteesi, mida esitatakse väidetena. Hüpoteese saab esitada, kas suunda osutavatena või statistilistena. Kvantitatiivse uurimuse teostamisel tehakse valim, mida uurida ja selle põhjal tehakse üldistused. Andmete kogumisel peab olema andmete maht selline, et kogumine ei oleks liiga aeganõudev. Kvalitatiivse uurimuse tüüpilisi jooni: · Uurimus on loomult tervikut haarav teadmise
annaabi.ee 
