Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere hüpofüüsi varre kapillaaridesse. Hüpofüüsis paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastaja hormoonideks e. liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e. statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd. Mitmeid eessagara hormoone nim. tropiinideks, mis edendavad teiste elundite kasvu, arengut ja tööd: · Somatropiin (kasvuhormoon) somatoliberiin, somatostatiin · Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e
Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere hüpofüüsi varre kapillaaridesse. Hüpofüüsis paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastaja hormoonideks e. liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e. statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd. Mitmeid eessagara hormoone nim. tropiinideks, mis edendavad teiste elundite kasvu, arengut ja tööd: · Somatropiin (kasvuhormoon) somatoliberiin, somatostatiin · Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e
·Hüpofüüsi (HF) eessagar (adenohüpofüüs) tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone ·Eessagarasse ei tule juhteteid HT-st, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere HF varre kapillaaridest. HT paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastajahormoonideks e liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd. ·Mitmeid eessagara hormoone nim tropiinideks, mis edendavad tesiste elundidte kasvu, arengut ja tööd. Neerupealise hormoonid ·Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid (kortisool olulisem). Suurendab glükoneogeneesi* maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid (aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest.
annaabi.ee 
