Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Koreograaf: Marina Kesler Johann Staruss Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti mitmeid operette ja ballette. Teda tunti kui valsikuningana.Strauss sündis St Ulrichi linnas. Tema isa, Johann Strauss I, oli samuti helilooja. Kuulsamad teosed: · ,,Helesinine Doonau" · ,,Kaiser-Walzer" · ,,Lood Viini metsades" · ,,Tritsch-Tratsch-Polka" · ,,Neue Pizzicato Polka" · ,,Die Fledermaus" · ,,Mustlasparun"
On hetki, mil mulle näib, et ma peaksin olema ainult helilooja, mõnikord ma mõtlen, et olen ainult pianist. Nüüd, kus suurem osa elust on elatud, vaevab mind alatasa mõte, et end eri alade vahel killustades pole ma leidnud oma tõelist kutsumust." (L. Entelis "XX sajandi heliloojate siluette") Rahmaninovi muusika väljendab inimese tundeid ja elamusi. Kunagi ta ei heitnud pilku kaasaegse muusika suurejoonelistele ilmingutele nagu Debussy, Ravel, ja Richard Staruss. Ta sarnaneb ka Tsaikovskiga, keda ta austas ning kelle teoseid ta sageli ette kandis. Tema muusikast võib leida õrnus, vaikset nukrust, mõtisklust, leebust ja hellust. Erilist tähelepanud pöörast Rahmaninov meloodiale, mida pidas ta muusika hingeks, kuid tihti nimetati teda sellepärast vanamoeliseks. Rahmaninovile oli aga "uus muusika" arusaamatu, see oli tema arust kodumaata, kunstlik ning mõjus üksnes kujutlusvõimele ja närvidele, jättes südame külmaks
aasta Tsernabõli tuumaõnnetuse ohvritele Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2003 avati kiriku seinal Eesti Vabadusristi kavaleridele ja Teise maailmasõja ohvritele pühendatud mälestustahvel. Sellele on kantud tähestiku järjekorras 28 nime. Võidupühal, 23. juunil avati järgmised kolm mustast graniidist tahvlit neile kantud nimedega. Nimekirjad ja tekstid on koostanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed Jüri Kask, Ain Krillo, Jaak Pihlak ja Mati Staruss, kujundas kiviraidur Ülo Kirt. 20. augustil 2004 Eesti taasiseseisvumise päevale pühendatud jumalateenistusel avati ja pühitseti kaks mälestusplaati. Ühel neist on tekst: Venemaa vangilaagrites 1940-1991 hukkunud Eesti ohvitseride mälestuseks. 20.08.2004. Teisel plaadil on Eesti Vabdusristi kavaleride nimed, nende hulgas riigivanem ja Eesti esimene president Konstantin Päts (1874- 1956). Kokku on Eesti sõjameeste mälestuskirikus kavandatud paigaldada 18 mälestustahvlit,
MK viiulikontsert Suur osa 19 sajandi orkestrimuusikast on programmiline see tähendab, et põhineb konkreetsel teemal või süžeel, mida väljendab teose pealkiri. Uue žanrina tekkis sümfooniline poeem- üheosaline teos, mis kujutab mõnd kirjandusteost või kirjandusest, ajaloost või mütoloogiast pärit kangelast. Esimesena hakkas sümfoonilisi poeeme kirjutama Liszt. 19. saj lõpul kirjutas väga menukaid sümfoonilisi poeeme Richard Staruss (7) „Nii kõneles Zarathrustra“ MK esimene osa „Päikesetõus“ filmides („Star wars“) „Till Eulenspiegel“ „Don Quijote“ Sümfooniaid ei kirjutatud 19 saj enam nii range vormiskeemi järgi nagu klassitsismi ajal. Nelja osa asemel olid sümfooniad sageli 2,3 või 5 osalised. Sümfooniatele pandi programmilisi pealkirju mõne kirjandusteose või ajaloolise kangelase järgi. 19. Sajandi
annaabi.ee 
