Nihe ja teepikkus on võrdsed (ühesuurused/pikkused), kui tegemist on sirgjoonelise liikumisega. Ühtlane sirgjooneline liikumine- Kiirus ei muutu, trajektoor on sirge. Ühtlase liikumise kiirus näitab, kui pika nihke sooritab keha ühes ajaühikus. TÄHIS: v ÜHIK: m/s Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- Keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes, võrdse väärtuse võrra. 1. Ühtlaselt kiirenev- Kiirus kasvab (lennuk stardirajal) 2. Ühtlaselt aeglustuv- Kiirus langeb (auto peatumine) Sellist liikumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab, kui palju kiirus muutub igas ajaühikus. VALEM: ÜHIK: 1 m/s2 Mis on vabalangemine? Kehade langemine õhuta ruumis (vaakumis), kus langemist miski ei takista. Iseloomustab ühtlaselt kiirenev liikumine- ehk siis mõningatel juhtudel võime õhutakistuse jätta arvestamata. Milline seaduspärasus esineb vabalangemisel?
matkajate keskmine kiirus? (75 km päevas) 1.8. Auto sõidab pool tundi kiirusega 90 km/h ja on sunnitud järgnevad 20 minutit sõitma teeremondist tingituna kiirusega 30 km/h. Kui suur on auto keskmine kiirus? (66 km/h) 1.9. Poiss, sõites kiirusega 72 km/h sõitvas rongis, tahab kiviga tabada tee ääres seisvat posti?. Kui kaugel postist peab kivi viskama, kui kivi visatakse rongi liikumisega risti? Kivi kiirus on 5 m/s ja kivi tabab posti 1,4 s pärast. (29 m) 1.10. Lennuk peab stardirajal saavutama 45 sekundiga õhku tõusmiseks vajaliku algkiiruse 80 m/s. Eeldades, et liikumine oli ühtlaselt kiirenev, leida lennuki kiirendus ja stardiraja pikkus. (1,8 m/s2) 1.11. Auto algkiirus on 8 m/s ja kiirendus 0,2 m/s2. Kui suur on auto kiirus kui läbitud on 1500 m? (26 m/s) 1.12. Mootorratas, alustades liikumist, saavutab 120 m peal kiiruseks 30 m/s. Eeldades, et liikumine oli ühtlaselt kiirenev, leida mootorratta kiirendus ja kiirendamisele kulunud aeg. (3,8 m/s2, 8 s) 1.13
(1,5 kg) 2.3 Auto massiga 2400 kg, alustades sõitu, saavutab 12 s möödudes kiiruse 32 m/s. Eeldades, et auto liikumine oli ühtlaselt kiirenev, leida autole mõjuv kiirendav jõud. (6,4 kN) 2.4 Auto massiga 2 t liigub kiirusega 12 m/s. 8 s möödudes on auto kiiruseks 30 m/s. Kui suur on autot kiirendav jõud? (4,5 kN) 2.5 Reaktiivlennuk kogumassiga 125 t peab õhkutõusmiseks saavutama kiiruse 216 km/h. Kui suur peab olema lennukile mõjuv tõmbejõud, et tõusta õhku 2 km pikkusel stardirajal? (Õhutakistust lennukile ei arvestata.) (110 kN) 2.6 Naela lüüakse puusse haamriga, mille mass on 1,5 kg. Haamer tabab naela pead kiirusega 6 m/s, löök kestab 0,001 s. Kui suur on naelale mõjuv keskmine jõud? Kui palju liigub nael ühe haamrilöögiga puusse? (9 kN, 3 mm) 2.7 Auto massiga 1500 kg liigub esimesed 8 sekundit kiirendusega 2 m/s2 ja järgmised 10 s kiirendusega 1 m/s2. Leida autole esimese 8 s jooksul mõjuv jõud, teise 10 s jooksul mõjuv
..). Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon. Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused. Tähenduse polüseemia kommunikatsioonis ja selle vältimine Süntagma sisemine kontekst (Läksin teed jooma. Mis sa teed? Kõnnin mööda teed) Kommunikatiivne situatsioon muudab teate tähendust (punane lipp stardirajal või demonstratsioonil) muudab teate funktsiooni (Jakobsoni funktsioonid) muudab teate informatsioonilist sisu (kolp sääreluudega mingil purgil ja elektrikilbil) Teade ise võib viidata sellele, mis koodi tuleb kasutada ("Sümbol Peirce´i mõttes...") ESTEETILINE TEADE Kunstiteost tõlgendatakse erinevalt tänu sellele, et kood ei ole üheselt mõistetav. Autorefleksiivsus, ootused: ainult kontekstuaalsetes seostes omandavad tähistajad tähenduse. Kui ma muudan midagi
annaabi.ee 
