Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Selle stiili ujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbavad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. 5.STARDIHÜPE 1. Lähteasend -võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast . Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. 2. Tõuge -vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooga käed ette, tõsta pea ja tõuka. 3. Õhulend -tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. 4. Sukeldumine -mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. Ujumise alustamine vabaujumises:
stardipukile. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise korral tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet). Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse ,,Kohtadele!", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist
äratõukefaas, 3) õhulennufaas. Stardiliigutuste periood vees: 4) Vettesukeldumisfaas, 5) veealuste jalalöökide faas, 6) väljatõmmete faas, 7) ujumine pärast starti ( R. Haljand 2007: 146) Stardi lähteasendi nõuanded: Track- stardi asendi puhul aseta tagumine jalg eesoleva jala taha võimalikult samale liinile. Grab- stardi asendi puhul hoia tasakaalu, et ei tekiks ettevajumist enne signaali. Haara kätega stardipuki eesmisest servast. Kõverda jalad veidi põlvist, eesoleva jala varbad aseta veidi üle esimese ääre. Hoia peaasend lõdvalt all. ( R. Haljand 2007: 147) Nõuanded liigutuste enesekonrolliks: Reageeri signaalile kiiresti. Reageerimiseks kasuta suuri lihasrühmi ja liigu edasi puusast. Väldi sügavat läbivajumist põlvedest ( hüppel mõlema jalaga korraga). Vajuta esmalt tagaoleva jalaga ja seejärel eesoleva (track stardi puhul)
Selili-ujumise ja kombineeritud teateujumise korral tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet). Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse ,,Kohtadele!", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali - sireeni (lasu, vile). Stardisignaaliks võib olla ka käsklus ,,Läks!" ja samaaegne järsk lipu lehvitus alla. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne
annaabi.ee 
