tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. 4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosnbe samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Tavaliselt jookstakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4x400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks.
aastal Stockholmis ja naistel 1928 Amsterdamis. 4x400 MEETRI TEATEJOOKS 4×400 meetri teatejooks ehk pikk teatejooks (võrreldes 4×100 m teatejooksuga) on kergejõustiku ala, kus neli jooksjat moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi (400 m) staadionil. Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4×400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud sisiste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. KÕRGUSHÜPE Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat (latt
ebavõrdsus („väljateenitud privileegid“, eripension, kõrgem staatus jms) on oluline eesmärk, mille poole ise püüelda, või, kui ise enam ei jõua, siis püüelda edasi oma järeltulijates. 4. Milline on RIIGI OSA (ja vastutus) selles, kuhu keegi jõuab? Isegi kui sotsiaalne konkurents on aus, mõjutavad reaalset edasijõudmist lisaks võimetele ja töökusele ka positiivne (õnn) ja negatiivne juhus (nt haigus) ning ka inimese päritolu ja stardikoht (sh vanematelt päritud vara). 5. Kas uurida ainult seda, mida saab näha (mõõta ja arvutada; seda, mis on toimunud) või uurida ka seda, mis on nähtamatu ja-või mida ei ole toimunud? Politoloog Politoloog ei ole poliitik samamoodi nagu poliitikateadus ei ole poliitika teostamine (praktiline poliitika). Nagu igal teiselgi teadusharul, on politoloogia põhieesmärgiks eelkõige teadmised uuritavast nähtusest. Kui politoloog toetab eksperdina teatud konkreetset
annaabi.ee 
