KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x25,833,54T Valin pressi vaja...
Täpsete lähtetoorikute kasutamise tõttu on saadavad stantsised kallimad lahtise stantsimise teel valmistatuist. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Kinnise stantsi kasutamisel saadud stantsised on suurema täpsusega nii mõõtmete kui ka kuju osas võrreldes lahtises stantsises valmistatud stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande,
stantsimise teel ei tehta. Detaili teljega risti olevat ava stantsimise teel pole võimalik saada, see tuleb hilisema töötlemise teel. I. Deformeerimisskeemi valik T III. Stantsimiskalded, sisemised 7 kraadi II.Töötlusvarud jhjh IV. Stantsise joonis , I. ümardatud nurkadega, II. valuraadiustega. V.V V. Stantsise lõppvao eskiis, koos stantsidega (nurgad on ümardatud, kuid valuraadiused on märkimata. (Liikuva ja liikumatu matriitsi viirutus on tsipakene erinev) )
Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt masinast eemaldada ja vorm suruõhuga puhastada, jupid valmisid umber 30sek intervallidena. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Seal segatakse spetsiaalne liiv ja vaheaine, mis peale ahjus käiku lagunevad. Hetkel kui meie grupp seal oli valmistati mingisugust torudetaili. Järeltöötluses on kasutusel erinevaid lintsaage, mis on kõik erinevate mõõtmetega, lihvpinke, puurpinke, ekstsentrikpresse sobivate stantsidega. Siis on neil veel vibroseade vanni ja kuivatuslauaga. Termilises töötlemises kasutatakse suurt karastusseadet, kus ahju ees on põhimõtteliselt väike passein kuhu detailid lastakse ja vanandusseadet. Kõikidel valujääkide kastidel peab olema silt materjali markeeringu kohta. Valamisahjudes kasutatavas materjalis tohb olla valujääke ning praakdetaile kuni 50%. Sulatusahjudes võib valujääkide kogus varjeeruda 0-100%.
kokillvaluvormidega ja 10 standardset valumasinat koos vastavate valuvormidega. Lisaks on neile veel viis elektrilist sulatusahju, milles sulatatakse alumiiniumi enne vormi valamist. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Kõige suurem detail mida seal valatakse on 13 kg. Järeltöötluses on kasutusel kolm lintsaage, mis on kõik erinevate mõõtmetega, viis lihvpinki, kolm puurpinki, kaks ekstsentrikpressi sobivate stantsidega. Üks on 1000kN ja teine on 400kN. Siis on neil veel vibroseade vanni ja kuivatuslauaga. Termilises töötlemises kasutatakse Karastusseadet ,,UTAB" ja vanandusseadet ,,UTAB". CNC töötlemises kasutatakse nelja seadet: töötlemiskeskus Mazak H400 N ja Mazak FH 480 ja neid on kaks tükki. Lisaks on CNC treipink ,,OKUMA". Materjal, mida kasutatakse, peab olema läbinud range kontrolli. Materjal peab olema tähistatud värviga ja kõik sissetulevad materjali pakid märgistatakse
operatsiooni vajadus kraadi eemaldamiseks. Kinnisel stantsivaol või sellise vaoga stantsil kinnisel stantsil kraadisoon puudub. Toote stantsise saamiseks kinnises stantsis ilma metalli liiata ja puudujäägita peavad tooriku ja vao mahud olema ligikaudu võrdsed. Kinniste stantside eelisteks on väiksem metallikulu, toote paremad mehaanilised omadused ning see, et puudub vajadus kraadi äralõikeoperatsiooni järele. Kinniste stantside puudusteks, võrreldes avatud stantsidega, on kõrge hind, väiksem püsivus ja vajadus täpse mahuga, järelikult omahinnalt kallimate toorikute järele. Kraadiga või kraadita vormstantsimine võib toimuda ühe- või mitmevaolistes stantsides. Ühevaolisi kasutatakse suhteliselt lihtsa kujuga stantsiste tootmisel, kusjuures stantsi vao kuju ja mõõtmed vastavad valmistoote kujule ja mõõtmetele. Mitmevaolised stantsid on keeruka kujuga stantsiste tootmiseks. Selliste stantside vagusid