madrust. David Livingstone Läks 1840. aastal misjonärina LõunaAafrikasse. Rahvuselt oli Livingstone sotlane. Uuris aastast 1841 SiseAafrikat, avastas Ngami järve 1849. aastal. Sambesi jõgikonda uurides avastas Victoria joa 1855. aastal. Tema Läbis esimesena 18541856. aastal Aafrika mandri, läänest itta. Edasistel reisidel avastas Njassa järve, Bangweulu järvest voolab Luapula jõgi, mis omakorda voolab Mweru järve. Uuris koos H. Stanleyga Tanganjika järve põhjaranda (1872) ja kummutas varasema oletuse Niiluse algamise Tanganjikast. David Läks 1873. aastal uuesti Bangweulu järve piirkonda ning suri seal troopikapalavikku. Tema reisikirjeldused äratasid Euroopas laialdast tähelepanu, humaanse suhtumisega aafriklastesse, pälvis ta nende suure austuse. Amundsen 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. Nende seas sooritasid
Tema vaimne tervis on väga tugevalt kahjustada saanud, kõik need üleelamised on röövinud temalt ta hinge, jättes alles vaid pettekujutelmad õnnest ja rahust. Ta tuli New Orleansi ihaga leida midagi uut, midagi elu väärilist, kuid kõik sealsed sündmused viisid teda veel kiiremini kuristikust alla. Arstidega kaasa minnes tõuseb veel Mitch püsti ja süüdistab Stanleyt. Tema muidugi ei teadnud vägistamisest, kuid kõik on teadlikud sellest, kuidas Stanleyga suhted olid teravad ja kuidas too üldsegi Blance'i omaks võtta ei tahtnud. Stella õde oli omamoodi inimene, ta võis olla küll luksust armastav ning uhke inimene, kuid selliseid hingelisi piinu ei vääri keegi meist. Need hävitasid ta.
haige seisundit, vaid jäävad endale kindlaks, et seaduse ees on kõik võrdsed. Olle tunnistus võetakse nii saalis oleva rahva kui ka vandekohtu poolt vastu halvakspanuga. Viienda tunnistaja eel kuulutatakse välja vaheaeg. Kui rahvas saalist väljub, proovib ka Jutustaja väljuda. See õnnestub, kuid tal ei ole enam kuhugi minna. Rahva seas kohtub ta Sixteniga, kuid too on äärmiselt pahur ja Jutustaja eemaldub temast. Ta kohtub ka Stanleyga ja koos sisenevad nad tagasi kohtusaali. Jutustaja on vahepeal ilma jäänud oma istekohast ja Stanley loovutab talle enda oma, mis on millegipärast laste keskel. Viiendaks tunnistajaks osutubki Sixten, mis seletab ka tema pahurust. Teda süüdistatakse liigsöömises ja joomises. 7 Kuues patt on viha ja selles süüdistatakse pastor Roth'i. Seitsmendaks tunnistajaks osutub Jutustaja ise. Teda süüdistatakse laiskuses
rumalusest - nad ei arvesta haige seisundit, vaid jäävad endale kindlaks, et seaduse ees on kõik võrdsed. Olle tunnistus võetakse nii saalis oleva rahva kui ka vandekohtu poolt vastu halvakspanuga. Viienda tunnistaja eel kuulutatakse välja vaheaeg. Kui rahvas saalist väljub, proovib ka Jutustaja väljuda. See õnnestub, kuid tal ei ole enam kuhugi minna. Rahva seas kohtub ta Sixteniga, kuid too on äärmiselt pahur ja Jutustaja eemaldub temast. Ta kohtub ka Stanleyga ja koos sisenevad nad tagasi kohtusaali. Jutustaja on vahepeal ilma jäänud oma istekohast ja Stanley loovutab talle enda oma, mis on millegipärast laste keskel. Viiendaks tunnistajaks osutubki Sixten, mis seletab ka tema pahurust. Teda süüdistatakse liigsöömises ja joomises. Kuues patt on viha ja selles süüdistatakse pastor Roth'i. Seitsmendaks tunnistajaks osutub Jutustaja ise. Teda süüdistatakse laiskuses. Süüdistusest hargneb aga hoopis teisi asjaolusi