kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil Eesti NSV Ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heakskiidetud kandidaadid standardvalimiste teel. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai üks EKP juhttegelasi. 1944.
kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil Eesti NSV Ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heakskiidetud kandidaadid standardvalimiste teel. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai üks EKP juhttegelasi. 1944.
kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil – Eesti NSV Ülemnõukogul ja presiidiumil – ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heakskiidetud kandidaadid standardvalimiste teel. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai üks EKP juhttegelasi. 1944.
kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil Eesti NSV Ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heakskiidetud kandidaadid standardvalimiste teel. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai üks EKP juhttegelasi. 1944.