suurenevad DNA ja muude molekulide vigastused, mis tasapisi halvendab rakkude tööd; pärast 80 a väheneb tõenäosus sellistesse haigustesse surra. Suremust mõjutavad: geneetilised tegurid; keskkond; käitumine; välised tegurid Kõige kauem elanud inimene elas 122 a. Suremust iseloomustavad näitajad: suremuse üldkordaja suremuse vanuskordaja imikusuremuskordaja Suremuskordaja standardiseerimine: standardiseerimise eesmärk; standardrahvastik ja uuritav rahvastik; standardiseerimise viisid (otsene, kaudne); koostise erinevus ja protsesside erinevus; vanus rahvastiku- uuringustes. Ülesanne: UR (uuritav rahvastik) CDR (suremuse üldkordaja) enne S (standardiseerimine) = 14 SR (standardrahvastik) CDR enne = 10 UR CDR pärast S = 12 --> tõlgendus Suremus arenenud riikides: Suremuse sooerinevused ja oodatav eluiga: nunnad ja mungad väliskeskkonnast eraldatud rahvastikurühmad; sarnane elustiil; erinevused elueas säilivad.
rahvastikuarvu suhtes mingis ajavahemikus) Määr (rate) Väljendab juhte 100 000 elaniku või riskirühma kohta Võimaldab võrrelda erineva suurusega rahvastiku rühmasid Nõuab vanusega standardimist, et eri populatsioone võrrelda Standard Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest. Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku vanusjaotus oleks sama Standardrahvastik Maailma standardrahvastik Euroopa standardrahvastik Vanusega standardimine Vanus spetsiifiline haigestumine Nepaalis esimesel neljal (0-4 a) eluaastal on 800 juhtu 100 000 kohta Igast 100 000 elanikust Nepaalis on 15 514 isikut selles vanuses Standard populatsioonis on sama arv 12 000 800 x (12000/15 514) = 619 Järelikult standardiseeritud haigestumine Nepaalis on 619 juhtu 100 000 kohta
endast kihtide kaupa esitatud erikordajate kaalutud keskmist, kusjuures kaalud on proportsionaalsed isikute või inimaastate arvuga kihtides. Vanuse järgi standardimisel arvutatakse üldkordaja ümber kordajateks, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku vanusjaotus oleks sarnane standardrahvastiku vanusejaotusega. Standardimine on piiratud võte, sest standarditud näitajate arvväärtuse määrab ära standardrahvastiku valik. Põhimõtteliselt peaks standardrahvastik peegeldama selle rahvastiku jaotust, kellesse toimimise efekti hinnatakse, ent selle põhimõtte rakendamisega kaasneb tihti ebamäärsus. Riskitegurid. Kui haigus H on teatud tunnusega T isikutel sagedasem kui nendel, kellel seda tunnust ei esine, siis T ja H vahel on seos. Kui T ilmnes enne kui H, või T on olemas H korral, siis isikud, keda iseloomustab T, omavad suuremat riski haiguse tekkeks: T ja H riskiindikaator.
annaabi.ee 
