2. Kaaluda 2 g teed keeduklaasi, lisada 150mL kuuma vett ja lasta jahtuda toatemperatuurini. Seejärel pipeteerida 1 mL Eppendorf’i sisse ja tsentrifuugida 5-7 min. 3. Lahjendada tsentrifuugitud proovi 5x ja tsentrifuugida veel kord. Filtreerida süstalfiltriga. 4. Programmeerida aparatuuri tarkvara vastavalt parameetritele, jooksutada eluneti baasjoone stabiliseerumiseni. 5. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse standardlahustega (kaks paralleeli iga kontsentratsiooniga). Alustada väiksemast kontsentratsioonist. 6. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse lahjendatud ja filtreeritud teega (kaks paralleeli). Vajadusel lahjendada veel. 3 Tulemused 3.1 Kalibratsioonigraafiku ehitamine Märkus 1: Kontsentratsiooni 3 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks ebaõnnestusid, seega kalibreerimiseks on kasutatud ainult ühte.
Kvalitatiivne analüüs Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Sisestandard huvipakkuv aine ise (standardi lisamise meetodi puhul) Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard. Sisestandardi meetod on eelistatavam, kuna analüüsi tingimused on ühesugused nii proovi komponentide kui ka standardi jaoks. 42. Analüüsiobjekt ja proov. ·Analüüsiobjekt (analysis object) on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame:
Kvalitatiivne analüüs Uuritakse, millised ained on uuritava objekti sees.Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Uuritakse kui palju on aineid objekti sees . Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard – kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard. Sisestandardi meetod on eelistatavam, kuna analüüsi tingimused on ühesugused nii proovi komponentide kui ka standardi jaoks. 45. Analüüsiobjekt ja proov. •Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame:tavaliselt määratakse huvipakkuva osa koostis ja sisaldus, kuna analüüsiobjektid on
Kvalitatiivne analüüs Uuritakse, millised ained on uuritava objekti sees. Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Uuritakse kui palju on aineid objekti sees . Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard – kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard. Sisestandardi meetod on eelistatavam, kuna analüüsi tingimused on ühesugused nii proovi komponentide kui ka standardi jaoks. 68. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame:tavaliselt määratakse huvipakkuva osa
Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. *Stalagmomeetriline x= o* n0*dx/ nx *d0 , ,kus n0, nx standardvedeliku ja mõõdetava vedeliku tilkude arv; d0, dx ...tihedused; 0, x - ...pindpinevused Rõnga lahtirebimise meetod ehk Lecomte du Noüy meetod Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega. *Pindpinevus on võrdeline mehaanilise jõuga, mis on vajalik teadaoleva traadi- ja rõngaraadiusega rõnga lahtirebimiseks lahuse pinnalt. *Seda protsessi kirjeldav valem on: = Fk/4R r , kus pinpinevus, F- jõud, Rr rõnga raadius, k- Hankins/Jordan paranduskoefitsent, V- lahuse lisaruumala, mis tekitatud rõnga tõmbamisest, Rw- traadi raadius Gibbsi pindliig ja Gibbsi adsorptsiooniisoterm Gibbsi adsorptsiooniks e
Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. *Stalagmomeetriline x= o* n0*dx/ nx *d0 , ,kus n0, nx standardvedeliku ja mõõdetava vedeliku tilkude arv; d0, dx ...tihedused; 0, x - ...pindpinevused Rõnga lahtirebimise meetod ehk Lecomte du Noüy meetod Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega. *Pindpinevus on võrdeline mehaanilise jõuga, mis on vajalik teadaoleva traadi- ja rõngaraadiusega rõnga lahtirebimiseks lahuse pinnalt. *Seda protsessi kirjeldav valem on: = Fk/4Rr , kus pinpinevus, F- jõud, Rr rõnga raadius, k- Hankins/Jordan paranduskoefitsent, V- lahuse lisaruumala, mis tekitatud rõnga tõmbamisest, Rw- traadi raadius Gibbsi pindliig ja Gibbsi adsorptsiooniisoterm Gibbsi adsorptsiooniks e
annaabi.ee 
