4)kokkutõmmete aeg ööpäevas 5) puhkuse aeg ööpäevas ööpäev as 15h ja puhkab 9h. 35.Arvutamine standardkujul arvudega - Õ ül.272 1)korrutan või jagan omavahel standardkujus olevad arvulised tegurid ja omavahel arvu 10 = astmed 2)korrutan saadud tulemused, saades vastuse standardkujulise arvuna = 36.Kujundi pindala arvutamine - jaotan kujundi Õ ül.248,256,277 osadeks, mille pindala oskan leida; leian iga osa Õpiku joonis 1.2 esimene kujund: pindala ning liidan tulemused 1)S=a b S=14mm 23mm=322mm²
mega- M 106 mikro- μ 10-6 kilo- k 103 milli- m 10-3 hekto- h 102 senti- c 10-2 deka- da 10 detsi- d 10-1 Arvu esitamist standardkujus kirjutatakse see arv kahe teguri a ja b korrutisena. Esimeseks teguriks on arvu tüvi (1 a 10) ja teiseks teguriks on kümne aste. Astme a n ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe). n a — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a). juurija n a
mega- M 106 mikro- μ 10-6 kilo- k 103 milli- m 10-3 hekto- h 102 senti- c 10-2 deka- da 10 detsi- d 10-1 Arvu esitamist standardkujus kirjutatakse see arv kahe teguri a ja b korrutisena. Esimeseks teguriks on arvu tüvi (1 a 10) ja teiseks teguriks on kümne aste. Astme a n ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe). n n a — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a). juurija a
elektroni mass on umbes kg. Neid arve on suhteliselt keeruline lugeda ning veel hullem, kui peaks näiteks arvu- tama, mitu korda on Päikese mass suurem kui elektroni mass. Kuna peame tihti tegelema väga suurte ja väga väikeste arvudega, siis on lihtsam väga suuri ja väga väikseid arve esitada standardkujus: , kus on mingi arv ühe ja kümne vahel. Kümne astendaja näitab selles kujus arvu suurusjärku. Näiteks Päikese mass on standardkujus kg ning elektroni mass on kg. Nüüd on ka tunduvalt kergem leida, mitu korda on Päike raskem kui elektron: ehk ligi 60 suurusjärku! 116 Astendaja null põhjendus nohikutele*
v~oimalusirefereerin siin l¨ uhidalt Shirakawa [ 94, lk.14] k¨asitlust m¨ arkidest, mille morfoloogiliseks u ¨hiselemendiks on m¨ark `vaev' . m¨ argi esimene joon peaks j¨arjepidevusest l¨ahtudes olema standardkujus r~ohtne mitte vertikaalne. Esimese joone horisontaalsuund on s¨ailitatud millegip¨arast ainult `s~ona' m¨argis 80 endisena. Algelement kujutab v¨aikest n~oeljat nuga,
annaabi.ee 
