Tegelikult on knekeel (ja knekeeled) erakordselt keerulise ehitusega ja sisaldavad kikvimalikke stiile, argoosid, slnge. Kui vlismaalane pib eesti keelt siis ta teeb seda lbi knekeele, sest liialt raske oleks tema jaoks ppida kohe kirjakeelt, knekeelt on tal lihtsam ppida kuulates teisi inimesi rkimas ja ise kneluses osaledes. Kui knekeel kaoks ra siis eesti keele ppimine oleks raskem ja vlismaalased ei viitsiks seda teha. Slng on enda jaoks mugavamaks vi originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale hiskonnarhmale ja enamasti mitte kogu hiskonnale tervikuna. Tihti kajastab slng selle hiskonnarhma ellusuhtumist, vrtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Kindlasti ei ole slng ainult roppused vi siis markantsused nagu niteks Segens, krae, kuhu kursid?. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei
eristada. 1.1 Mis on släng? Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: ,, Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles." (Loog, 1991: 6) Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad
6 Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: ,, Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles." (Loog, 1991: 6) Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad noored end