tähelise ja numbrilise markeeringuga. Eurostandardites on metallide ja nende sulamite tehnoloogilised omadused määratud tunnusnumbritega. Riiklikud standardid on juriidilised dokumendid, millede alusel vormistatakse tehniline dokumentatsioon, joonised, materjalide tellimise kirjad, sertifikaadid, ja ekspertiisi, analüüside protokollid. Saksa standardid Deutsche Industrienorm tähistatakse lühendiga "DIN", Eurostandardeid - "EN" - Europe Normative rahvusvahelise Standardiseerimis Organisatsiooni norme - "ISO", vene riiklikke standardeid - "GOST" - Gosutarstvennõe Standart Soomes "SFS" - Soumen Finlandian Standard, Rootsis "SS" - Svensca Standard jt. Materjaliopetuse kursuse omandamise järel peab õpilane oskama määrata materjali liiki ning tundma materjali omadusi, nende kasutusala ja markeeringut vastavalt kasutusesolevatele standarditele. Metallide ja sulamite siseehitus Tahked ained liigitatakse siseehituse alusel: kristallilisteks ja amorfseteks.
See eesmärk leiab väljenduse kahes olulises konventsioonis: 1883 Pariisi konventsioon (tööstusomand) ja 1886 Berni konventsioon (autoriõigus). Nende korduvalt täiendatud konventsioonide aluselt loodud Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Büroo kujundatakse 1967 WIPO-ks (Genfis, ÜRO special agency). WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Põhikonventsioonid 2. Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid, Haag) 3. Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt). Intellektuaalomandi õiguskaitset, eriti selle rakenduslikku külge puudutab ka Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) 1994. aasta TRIPs-leping. Intellektuaalomandiga tegelevad ka muud rahvusvahelised ja supranatsionaalsed organisatsioonid ja nende autused, nt Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO), kes annab välja Euroopa patente ning Euroopa Liit, kelle kaubamärgiamet (OHIM) registreerib Ühenduse kaubamärke (CTM).
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi.
Konsensus püütakse jõuda kõiki osapooli rahuldavate tulemusteni Standardid peavad rahuldama tootjaid ja tarbijaid kõikjal maailmas Standardite rakendamine põhineb vabatahtlikkusel. 7.2.1. Rahvusvahelise standardiseerimise ajaloost Rahvusvaheline standardiseerimine sai alguse elektrotehnika-valdkonnast. Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon (IEC) loodi 1906. aastal. Kakskümmend aastat hiljem rajati Rahvuslike Standardiseerimis-assotsiatsioonide Rahvusvaheline Föderatsioon (ISA), mille pearõhk oli masinaehituse reguleerimisel. ISA tegevus soikus 1942. aastal maailmasõja tõttu. 1946 aastal Londonis toimunud nõupidamisel otsustasid delegaadid 26-st riigist luua uue rahvusvahelise organisatsiooni, mille eesmärgiks oleks tööstusstandardite koostamise rahvusvaheline koordineerimine ja nende unifitseerimine. Ametlikult alustas ISO tegevust 23. veebruaril 1947. aastal. Esimese standardi üllitamiseni jõuti 1951
annaabi.ee 
