Standardites on elektriohutusnõudeid silmas pidades määratud materjalide juhtivuse ülem- ja alampiirid, nii et staatiline laeng maandaks ning inimene oleks võrgupinge alla sattumise korral kaitstud. Välja on töötatud ESD-materjalide pindjuhtivuse ja maa suhtes juhtivuse standardid. Standardiseeritud on ka ESD-materjalide ja ESD-kaitsesüsteemide mõõtmis- ja kontrollimismeetodid. ESD-kaitsesüsteemidega varustatud tööpiirkonnad peavad olema eraldatud ja märgistatud standardikohaste siltide ja viidetega. ESD-kaitsesüsteemide hulka kuuluvad põrandakatted (just ESD-, mitte antistaatilised katted), töökohamatid, randmevõrud, kontroll- ja mõõteseadmed, signalisaatorid, ionisaatorid, ESD- pakkematerjalid jpm. Kaitse staatilise elektri kuhjumise vastu: Maandamine Õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) Antistaatiliste segude kasutamine Õhu ioniseerimine Kaitsegaaside kasutamine Elektriseeruvate pindade niisutamine
· Ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Vesi Eesmärk: Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Kuna suurte põhjaveekogumite seisundi üldhinnang lähiajal tõenäoliselt ei muutu, on põhjavee seisundi olulisteks näitajateks keskkonna kvaliteedi standardikohaste piirväärtuste ületamine järgmiste komponentide osas: nitraadid, taimekaitsevahendid ja muud ohtlikud ained. Pinnaveekogu seisundi üldhinnangu andmisel lähtutakse nii ökoloogilisest seisundist kui ka keemilistest näitajatest, jälgides pinnavees toitainete sisalduse trende ning ohtlike ainete kontsentratsioone. Meetmed (tegevussuunad): · Pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee seisundi parandamiseks ning säilitamiseks tegevusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine.
Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Selline segu kõveneb pärast hoidmist autoklaavis. Tsementkive valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. Kivi omandab tugevuse pärast tsemendi ja vee segu kõvenemist. Kivide omadused Tugevus tegemist kivide puhul hapra materjaliga, mille tugevusomadused on tõmbele ja survele erinevad. Materjalide survetugevus määratakse katsetamise teel standardikohaste kuubikutega. Muud omadused Veeimavus Suurt tähtsust omab kivide veeimavus, mis on otseselt seotud kivide poorsusega. Haprad materjalid on üldiselt nn lahtiste pooridega, st et poorid on omavahel ühendatud. Kivi märgumisel tõmmatakse vesi kapilaarjõudude toimel kaunis ruttu kivi sisse. Selline omadus on aluseks kivide ja sideaine (mördi) vahelise nakke loomisel. Poorsus on ka kasulik soojapidavuse seisukohalt, mida rohkem poore, seda soojem on kivi.
võrra sellest erinev. Üldjuhul on lubatud tolerants ± märgiline, mis tähendab, et detail võib tegelikult olla suurem või väiksem projekteeritavast. Detailide puhul, millega moodustatakse pidev kett (näit müür) on detailide valmistamisel lubatud ainult miinus tolerants. Kivide omadused Tugevus Nagu juba mainitud on meil tegemist kivide puhul hapra materjaliga, mille tugevusomadused on tõmbele ja survele erinevad. Materjalide survetugevus määratakse katsetamise teel standardikohaste kuubikutega. Iga ük- sik kivi on valmistatud mingist segumassist, kusjuures tema kui üksiku kivi omadused sõltu- vad selle massi homogeensusest ja edaspidisel valmistamisel selle kivi tugevust mõjutavatest tehnoloogia häiretest. Seega on kivi lõplik tugevus (või ka muu omadus) sisuliselt juhuslik suurus, mille määrab tehnoloogia ebatäpsus (nn süsteemi "müra"). Kivitugevuse määramiseks tuleks ta pressi all purustada, teda ei ole võimalik enam kasutada, seega on kasutatava kivi
Oluline on ka vähendada jäätmete ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist. Vesi Eesmärk: Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Kuna suurte põhjaveekogumite seisundi üldhinnang lähiajal tõenäoliselt ei muutu, on põhjavee seisundi olulisteks näitajateks keskkonna kvaliteedi standardikohaste piirväärtuste ületamine järgmiste komponentide osas: nitraadid, taimekaitsevahendid ja muud ohtlikud ained. Pinnaveekogu seisundi üldhinnangu andmisel lähtutakse nii ökoloogilisest seisundist kui ka keemilistest näitajatest, jälgides pinnavees toitainete sisalduse trende ning ohtlike ainete kontsentratsioone. Maavarad Eesmärk: Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning
annaabi.ee 
