poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks mõjuks teiste operatsioonisüsteemide autoritele. GNU projekti (mis alustati 1984.
GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. 3 Ajalugu Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja aastal 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks
pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana).
operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. GNU litsentsiks on GNU General Public Licence. 3 GNU/LINUX 3 https://www.gnu.org/ 5 Free Software Foundation Free Software Foundation (lühendina FSF; Vaba Tarkvara Fond) asutati 1985. aastal Richard Stallmani poolt, et võidelda arvutikasutajate õiguse eest kasutada, uurida, kopeerida ja modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa vaba tarkvara – peamiselt GNU/Linuxi operatsioonisüsteemi – kasutamise levikule ja arendamisele. 4 4 http://www.fsf.org/ 6 Distributsioonid Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on: 1) Ubuntu - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise
inimesele, kes eelistab arvutist teada ainult nii palju kui vaja. Lisaks nimetab antud raamat häkkeriks ka inimest, kes armastab programmeerimist ja reaalsete programmide kirjutamist, mitte ainult antud teemal teoretiseerida. Mõni aeg tagasi käisid nimetatud sõna ümber suured vaidlused. Arvati, et häkkerid on suurepäraste võimetega tippklassi programmeerijad. Ühe näitena pakuti selleks isegi organisatsiooni Free Software Foundation asutajat Richard Stallmani. Mõned jällegi arvasid, et häkkerid on kurjategijad, nagu näiteks Mark Abene, keda tunti ka hüüdnime "Phiber Optik" all. Olukorra muutis keeruliseks asjaolu, et paljud turvaspetsialistid olid ise kunagi häkkerid olnud ning seda rohkem või vähem valgust kartva külje pealt. Selle tulemusena soovisid mõned antud terminist üldse lahti saada, teised aga üritasid seda siiski säilitada. Praeguseks ajaks on probleem antud sõna ümber lahendatud. Kuigi mõned arvutispetsialistid
inimesele, kes eelistab arvutist teada ainult nii palju kui vaja. Lisaks nimetab antud raamat häkkeriks ka inimest, kes armastab programmeerimist ja reaalsete programmide kirjutamist, mitte ainult antud teemal teoretiseerida. Mõni aeg tagasi käisid nimetatud sõna ümber suured vaidlused. Arvati, et häkkerid on suurepäraste võimetega tippklassi programmeerijad. Ühe näitena pakuti selleks isegi organisatsiooni Free Software Foundation asutajat Richard Stallmani. Mõned jällegi arvasid, et häkkerid on kurjategijad, nagu näiteks Mark Abene, keda tunti ka hüüdnime "Phiber Optik" all. Olukorra muutis keeruliseks asjaolu, et paljud turvaspetsialistid olid ise kunagi häkkerid olnud ning seda rohkem või vähem valgust kartva külje pealt. Selle tulemusena soovisid mõned antud terminist üldse lahti saada, teised aga üritasid seda siiski säilitada. Praeguseks ajaks on probleem antud sõna ümber lahendatud. Kuigi mõned arvutispetsialistid
Corporation) established: Ellison and Miner 1978 Oracle V1; 1980 Oracle V2; 1982 Oracle V3 released, Oracle became the first DBMS to run on mainframes, minicomputers and PC's. Code was written in C 1983 AT&T tutvustab Unix System V; AT&T Bell Labs disainib C++ 1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X-windows system 1985 C++ tõusis domineerivaks OOP-ks; 1987 GCC põhiline C kompilaator UNIX-le, Stallmani poolt tehtud FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene arvutipõhine multifilm; Pixar on Jobsi poolt asutatud; Robert Morris ussitas viirusega ARPANET-i 1989 Intel 80486 prose koos i860 RISC coprosega ;Motorola 68040; Maxis SimCity uus mängude valdkond(simulatsioon); AOL American Online network
annaabi.ee 
