Millalgi 1930. aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast arhitektuurist klassitsismist, barokist ja renessansist. Elamuehituses oli aga eeskujuks Viini 1920. aastate sotsiaalehitus, mis oli samuti paleesarnane. Pärast sõda lisandus võidupateetika. Stalinistlikul eesti arhitektuuril on silmatorkavalt palju ühiseid jooni klassitsismiga. Ka sellele on Mark Kalmul oma seletus: eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Seal on aga palju just klassitsismiajastust pärit hooneid, millest eeskuju võeti ja millega juurdeehitatavaid sobitada püüti. Mujal Nõukogude Liidus klassitsistlik alge nii teravalt esile ei tulnudki. Klassitsismiajastust on pärit ka siinsete stalinistlike ehitiste juures
1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja keskväljak. Pühajärve restoran on üks nõukogudeperioodil (1960) ehitatud funktsionalistlike hooneid. 1950
tsaarid olid ka Isad, kuid Smuulil seondub see surm isikliku vapustusega, ei ole abloonne. Smuulile on isa palju olulisem kui ema muide. "Isa surmas" segunevad kahe isa pildid - immanentse pärisisa ja transtsendentse Stalini omad, moodustub eriline isaduse ühtsus. Loodusmüstika ei olnud Smuuli puhul midagi erilist, see kuulus tolleaegse poeetika triviaalsüsteemi. Stalinistliku poliitiku elevus eksis ka tihti loodusmüstikasse. Jehovistliku, isa-aspekti kõrval on stalinistlikul müstikal ka kristoloogiline e. poja aspekt. Valitseja ja riigi suhet hakati võrdlema Kristuse ja kirku suhtega - kirik oli Kristuse müstiline ihu. Nõukogude Liit oli niisiis tervikuna Stalini keha. Smuulil esineb koguni planetaarne Stalin, teistel Eesti luuletajatel seda ei olnud eriti. Muidu oli planetaarsus (ja kollektiivsus) proletaarse poeesia määratluses sees, Proletkulti järglasel Kuznitsal, 1920ndatel.
ka Leedu NSVL mõjusfääri. Itaalia (Saks.liitlane)oli okupeerinud Albaania. 1939.sõlmisid Saks-It. sõprus-ja liiduleping Teraspakt (üksteisega koos sõtta). TEINE MAAILMASÕDA (1939-45) Kolm võitlevat jõudu: 1. Saksamaa (+ Itaalia ja Jaapan) 2. Inglismaa, USA (hiljem Prantsusmaa) 3. NSVL Kuni 22.06.1941 olid Saks.-NSVL liitlased, pärast seda liit NSVL(totalit)-Ingl,USA vahel(demokr). 1) Kuidas õnnestus Hitleri-Saksamaal ja stalinistlikul NSV Liidul mittekallaletungileping pärast pikki vaenuaastaid nii kergesti sõlmida? 2) Miks hoiti 23.augustil 1939.a sõlmitud lepingu lisaprotokolli rangelt saladuses? Mis ajani eitas NSV Liit salajase lisaprotokolli olemasolu? 3) Iseloomustage NSVLi, Saksamaa ja Inglismaa diplomaatiat enne MRP allakirjutamist. Põhjendage. 4) Kuidas hindate MRPd? Põhjendage oma hinnangut. Südaööl tungis Saksamaa läbi Ardennide (suure üllatusena)
ka 3-4 tillukest korterit. Barakke oli mitut tüüpi, need varieerusid alates ühepereelamust kuni nelja korteriga elamuni. Sageli jagunesid need kahe pere vahel pooleks, üks korter käis sisse ühest ja teine teisest hoone otsast. Soome barakkideks kutsutakse neid seetõttu, et seesuguseid hooneid pidid ehitama soomlased Nõukogude Liidule sõjakahjude katteks. Puitelamuid ehitati eelkõige just Nõukogude perioodi esimesel poolel, nn. stalinistlikul ajastul, mil kivihoonetega võrreldes odavam ja kättesaadavam puitehitus aitas üle saada sõjajärgsest korterikitsikusest. Hiljem, alates 1950. aastate keskpaigast, Eestis puidust korterelamuid praktiliselt enam ei ehitatud. Tänapäeval püstitatakse miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks tunnistatud piirkondades küll mõnikord uusehitisi, mille välisviimistluses on kasutatud puitu, et sobitada uut hoonet paremini ajaloolisese ümbruskonda. Paraku on
annaabi.ee 
