saabumist 1980 a’ks. Hruštšov hakkas normaliseerima NSVL’i suhteid kõigi välisriikidega (läänest peeti lugu). USA’le taheti järgi jõuda ja mööda minna. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju. 1957-1969 NSVL’i kosmonautika kuldajastu. Juri Gagarini kosmoselend 12.4.1961. 1959 tegi Hruštšov visiidi Ameerikasse, pidas kõnet ÜRO’s. Muutus järjest ettearvamatumaks, närvilisemaks ja sallimatumaks. Stalinisti jooned lõid välja. 1964 sundis parteiladvik teda valitsusohjad käest andma. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin, tegelikku võimu omava NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brežnev. Improvisatsioonid lõppesid. Berliini müür: Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände läksid. 13.8.1961 rajasid NSVL sõjaväelased ühe ööga Berliini müüri
riigiks maailma mastaabis kui Saksamaa LV-l. Kuid sotsialismimaade hulgas oli DDR väga tähtis. DDRi kommunistide seas oli algselt ilmselt mõjukaim mees Wilhelm Pieck, kes koos Otto Grotewohliga esimene SEDi juht (peale Kommunistliku Partei ja kohaliku SPD ühinemist 1946). Kui DDR loodi, siis Pieck sai selle esimeseks presidendiks ning Grotewohl esimeseks Ministrite Nõukogu esimeheks. Kuid reaalne võim, SEDi juhtimine, läks ustava stalinisti Walter Ulbrichti kätte. Ulbricht oli rumal ja ebameeldiv inimene, kel ilma NSV Liidu toetuseta ei olnuks võimalik olnud Saksa riiki juhtida. Sellised mehed Stalinile sobisid, liiga iseseisvad ja mõtlemisvõimelised kommunistid kõrvaldati. Kiiresti peale DDRi loomist asutati 1950 Stasi, mille esimeseks juhiks sai Wilhelm Zeisser. Zeisseri asetäitjana asus ametisse Erich Mielke. Märtsis 1953 suri Stalin ja kõikjal Ida-Euroopas loodeti, et see toob kaasa muutusi. Ida-
rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Süüdistused kodanlikus natsionalismis ei kadunud kuhui. See süüdistusvormel jäi aktuaalseks kuni 1980. aastate teise pooleni. x. Ivan Käbin ja tema meeskond Ivan Käbin sai Moskva otsesel heakskiidul Eesti NSV esimene mees. Võrreldes Karotammega oli Käbin Moskva suhtes kuulekam käsutäitja. Seevastu ei kujunenud temast ägedat stalinisti ega venestajat. Lühikese aja jooksul tõrjus ta oma lähikonnast eemale kõige käremeelsemad tegelased, kes aitasid temal võimule saada. Ta ajas suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla Moskva- meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Oluliseks kujunes ka Ivani Käbini hea läbisaamine Nikita Hrustsoviga ning oskuslik poliitika oma meeskonna kujundamisel. Enamikud neist olid liidueestlased, kuid ta võttis oma lähikonda ka kohalikke
annaabi.ee 
