palju külas rahvast on, tõi iga inimene hunnikusse kivi või teokarbi. Sellist tülikat arvepidamise viisi kasutati tuhandete aastate jooksul. Hiljem, kui tekkis vajadus numbrite märkimiseks, sälgutati triipe kepile või pulgale. Esimene kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 e.m.a sumerid. Nende numbrid olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvleisse. Nende süsteem oli lihtne ning arvutamine toimus kümnend- või kuuskümnendsüsteemis. Keskaega peetakse raamatupidamise stagnatsiooniperioodiks. Raamatupidamine oli asukohakestne, peeti arvestust eri rikkusest elanikkonna suhtes. Sellest ajajärgust pärineb ka esimene aruanne- Riigivarahoidja Suur Nimekiri. Selles dokumendis on täpselt kirjas, kui palju ning mida on inimesed Inglise kuningale võlgu olnud. Kahekordne kirjendamine tekkis XIV saj keskpaiku, mis on kogu inimkonna ajaloo tähtsaim sündmus. R. De Roover on kirjutanud: ,,Inimesed said aru, et ei saa võtta midagi ühest laekast, ilma et paneksid selle teise laekasse."
ning naftaekspordist suurenesid NSV Liidu sissetulekud. See võimaldas Läänest importida kõike hädavajalikku. Niiviisi säilitati küll majanduslik stabiilsus, kuid Nõukogudemaa mahajäämus Läänest suurenes, sest NSV Liit ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Täies jõus jätkas vaid sõjatööstus. NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt maailma suurriike, ent paljude majandusnäitajate põhjal oli tegemist arenguriigiga. Neid aastaid on hiljem hakatud nimetama stagnatsiooniperioodiks. 1970. aastaste lõpul hakkas Breznevi tervislik seisund kiiresti halvenema, mistõttu tegelik juhtimine riigis koondus Breznevi lähikondlaste kätte. DISSIDENTLUS. Tagurlike jõudude tugevnemine kutsus esile vastureaktsiooni - dissidentluse ehk teisitimõtlemise. Koostati ja levitati omaalgatuslikke väljaandeid, mis paljastasid valitsevat reziimi. Väljapaistvamateks dissidentideks, kes ka
paljud kultuuriinimesed ja kirjanikud. Eesti kirjandus jagunes pagulas- ja kodukirjanduseks. 2. Nimeta kaheksa kirjanikku, kes 1944. aastal lahkusid Eestist. 1944. aastal lahkusid Eestist Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu jpt. 3. Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks. 4. Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Aastatel 1945-1953 ilmus nii vähe kirjandusteoseid, sest valitses üldine segadus ja teadmatus selle üle, kuidas kirjutada Nõukogude Liidu standardite järgi. Eestiaegsete kirjanike tegevus keelati suuresti ära ja noorte pealekasv võttis aega. 5. Millise vabanemise tõi kirjandusse niinimetatud sulaaeg? Sulaaeg tõi kirjandusse stalinikultusest vabanemise, senisest enam lubati arendada ka
annaabi.ee 
