Kümned tuhanded tehased olid hävinud. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupadest. 1953. a peale Stalini surma võtsid tema koha üle 3: L. Beria, G. Malenkov, N. Hruštsov. Lõpuks jäi Hruštsov üksi valitsema ja hakkas kritiseerima Stalini isikukultust, tegusid. 1963. a asendatakse Hruštsov veretu riigipöörde käigus, saadetakse pensionile. Võim läheb 3 mehe kätte, kellest on oluline ainult 1 – L. Brežnev (võimule 1964. a). Tema aega tuntakse kui stagnatsiooniaega (seisakuaeg); ta pööras tagasi sulaaja reformid. NSVL ja idabloki lagunemine Brežnev püsib võimul liiga kaua (1982ni). Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis. Stagnatsiooni väljendumine Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit. Riigis lokkasid korruptsioon, ringkäendus, varimajandus Partei kõrgemad juhid (nomenklatuur) olid huvitatud ainult oma positsiooni säilitamisest
tugineva kombestikuga, loodi ilmalike kombetalituste komisjonid. Tegelikult kulges kalendritsükkel kahes ringis- avalikus ja privaatses. Avalikud tseremooniad tehti kaasa, oma ja traditsioonilist püüti aga toimetada varjatult pereringis. Tähitis nõukoguliku elulaadi levitaja oli kool, mille abil püüti kujundada reziimile kuulekaid kodanikke (Viires 1998). Ajavahemikku 1970. aastatest 1980. aastate keskpaigani ehk nn stagnatsiooniaega iseloomustas senisest aktiivsem venestamine ja tsentraliseerimine ning olmepingete süvenemine. Maal ühendati väikesi kolhoose suuremateks, paljud külad jäid ääremaale ning hääbusid. Seda hoogustas ka väikeste maakoolide, raamatukogude ja kultuurimajade sulgemine. Paljud linlased lõid tugeva emotsionaalse sideme oma maakoduga, senisest rohkem hakati argikeskkonnas väärtustama ajaloo-, kunsti- ja looduspärandit, elustus rahvusromantika. Väga populaarseks muutus
võimukaadri jaoks ärav aega, sest Hrustsov tahtis sisse viia inimeste pideva roteerimise, Breznev võimule saadest toetus aga kaadrite stabiilsusele - selle sihi viis ta väga edukalt ellu - need kes temaga valitsema 60. aastatel valitsema hakkasid, need valitsesid ka 70. aastate lõpus. Nii kujuneski välja vanurite võim. Tema valitsemisaja puhul on kõige olulisem märksõna seisakuaeg - see ei kehti 60. keskpaiga kohta, kui mingil moel seda stagnatsiooniaega hakata arvestama, siis mitte varem kui 1969. aasta - majandusreform rakendus, hakkab selge stagneerumine, mis jõuab oma kulminatsiooni 1970. aastate keskpaiku. Seega see ajutine figuut püsis Kremlis väga pikalt. See lõpp oli päris koormav ka talle endale - ega ta seda riigijuhtimist viimastel eluaastatel ei nautinud, eriti just arvestades ta kehva tervislikku seisundit. Ka seda, eriti just tema lähikondlased ei lasknud läbi, et normaalselt oleks saanud toimuda vahetus.
annaabi.ee 
