Avatud I´. Open inflation Surutud I. Repressed I. Oodatud I. Expected I. Ootamatu I. Unexpected I. inflatsiooniootused Inflationary expectations Adaptiivsed ootused Adaptive expectations Ratsionaalsed ootused Rational expectations pakkumisinflatsioon Demand-pull inflation kuluinflatsioon Cost-push I. stagflatsioon stagflation Phillipsi kõver Phillips curve Eelarve ja fiskaalpoliitika. Budge and fiscal policy. Fiskaalpoliitika Fiscal policy Valitsuse eelarve Government budget Fiskaalföderalism Fiscal federalism Eelarve puudujääk Budget deficit, BD Esmane eelarve Primary BD puudujääk Struktuurne eelarve Structural BD puudujääk Tsükliline eelarve Cyclical BD
Its Causes and Consequenses. – The World Bank. Financial Sector Development Department, 1995, 44p. 55. Roy, F. Mortgage markets in central and eastern Europe – A review of past experiences and future perspectives. – European Journal of Housing Policy, 2008, Vol. 8, No. 2, pp. 133-160. 56. Ruff, J. Commercial Real Estate: New Paradigm or Old Story? – The Journal of Portfolio Management, 2007, Vol. 33, No. 5, pp. 27-36. 57. Saltzman, C. Stagflation: That Ugly Word Again? – Journal Of Financial Service Professionals, 2004, Vol. 28, No. 6, pp. 21-2 58. Schinasi, G. J. Defining Financial Stability. – International Monetary Fund, IMF Working Paper No 187, 2004, 19p. 59. Schulte, K.-W., Schäfers, W. Immobilienökonomie als wissenschaftliche Disziplin. – Immobilieniökonomie, 2000, Vol. 1, pp. 99-115. 60. Shiller, R. J. From efficient markets theory to behavioral finance. – The Journal of Economic Perspectives, 2003, Vol
2. inflatsioon, mis õõnestab maj-likku stabiilsust, planeeringut ja arengut 3. võistlev rahvusvaheline maj-süsteem: teine ja kolmas maailm ohtlikud kokurendid, sest seal toodetakse odavamalt. Esimese maailma riikidel oht, et import ületab expordi. (Samas konkureerivad Saksamaa ja Jaapan edukalt) Võimalik negatiivne tulemus: 4. rahvusliku maj sissetuleku vähenemine 5. tootmise vähenemine 6. töötuse kasv 7. kaubanduse defitsiit jne Seiskuv maj-kasv+inflatsioon= stagflation 50 51 Proovitakse defitsiite kõrvaldada laenu võtttes (USA, kellel 150 billionit USDd aastas) Heaolu ebavõrdsus Lahendus: kasutada maksusüsteemi+lisatasud, tervishoidu, eluaset toetada. Probleemiks järjest suurenev ebavõrdsus, mis võib tekitada alalise underclass`I, kes on ebasoodsamas olukorras (haridus, tervishoid jne, eriti elukvaliteedi suhtes) Poliitika reageering