raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks. Nähtavasti ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von Posse andis asja 1799. aastal kohtusse. Possede kasuks mõisteti välja 38 000 hõberubla, lisaks seitse 16 kuni 26 aasta vanust meessoost pärisorja. Uue härraga polnud rahul ka Abja talupojad. 1798. aastal kurtsid nad Voltveti kõrtsis oma halba elu Rencni pärishärrale, Õisu mõisniku vennale Friedrich von Siversile. Tema saatis kohale maanõunike kolleegiumi komisjoni
Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati.
UngernSternbergi poeg esitas 1858. aastal Eestimaa kubermangu valitsusele taotluse anda Pikvale r üütlimõisa õigused, milline palve ka rahuldati ("Revalsche W öchentliche Nachrichten" 24.07.1858.a) Niisiis on sellest ajast meil põhjust hakata tõsisemalt kõnelema ka mõisa hoonetest. UngernSternbergide valdusse j äi Pikva veel kahekümne kolmeks aastaks. 29. juunil 1875. aastal müüs Constantin August Baron v. UngernSternberg mõisa Wolther Baron v. Stackelbergile, kusjuures ostuhinnaks oli ilma inventarita (kariloomad, põllutööriistad jne) määratud 55000 hõberubla ("Revalsche Wöchentliche Nachrichten. 12. veebr 1876.) 1887. aastal ostis m õisa Robert Georg Turmann s.o isik, keda kohapealsed elanikud veel praegu m äletavad jõuka ning ettevõtliku eestisoost Tuuri nimelise 7 härrana (Andmed Nahkur Elviselt, s ünd 1906.a. 1914. aastast Pikval)
annaabi.ee 
