võrdub kloostrielu, ei pidanud enam paika. Uued tuuled, mis käivitusid kohe peale munkluse ,,kuldseid sajndeid" olid luterlik reformatsioon ja Rooma kirikupoliitika. Juba 12.-13. sajandi vahetusel oli paljude munkade kutse tulla kloostriseinte vahel välja, et aktiivselt jutlustama hakta. Nad püüdsid uut moodi organiseeruda, tegeledes aktiivselt misjoni- ja kuulutustööga. Ka kerjusordud valisid uue eluviisi: otse vastupidiselt benediktlikule stabilitas loci ideaalile, s.t. vandetõotusele jääda kogu eluks mingisse kindlasse kloostrisse, liikusid nad ringi linnades ja jutlustasid seal, kus nägid misjonivajadust. (,,Kristlike ordude kultuurilugu" P.Dinzelbacher, J.L.Hogg lk 21) 3
Egiptuses tunti eremiite, kes teenisid oma jumalat üksina, maailmast erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist-kloostrisse. Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris. Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine. Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile.Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis.
munklikuse vorme.Egiptuses tunti eremiite, kes teenisid oma jumalat üksina, maailmast erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist-kloostrisse. Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris. Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine. Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile.Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis.
annaabi.ee 
