vastuvoolav veevool tekitab roolol ülespoole suunatud jõu. Vasaku parda rool pöördub samal ajal esiservaga alla ja sellel roolil tekib allapoole suunatud jõud. Nende jõudude mõjul laeva kaldumine pidurdub ja õõtsumine väheneb. Külgroolid töötavad kiiresti ( ümberpaigutamiseks kulub 1-2 sekundit) Külgroolid suudavad õõtsumist summutada kuni 90 % . õõtsumise summutajatena kasutatakse ka passiivseid stabiliseerimistsisterne , mis paigutatakse laeva parraste äärde. allosas on tsisternid ühendatud ülevoolukanaliga ülaosas ühendab neid ventiiliga õhutoru tsisternid täidetakse teatud ulatuses veega. Laeva külgõõtsumisel voolab vesi ühest tsisternist teise , kusjuures ümbervoolamise kiirust saab reguleerida ventiili avamise või sulgemisega. Ümbervoolamise kiirus reguleeritakse niisuguseks et vee mass tsisternides toimiks külgõõtsumisele vastupidises suunas.
güroskoopiliselt- ehk vurrandurilt. Õõtsumist on võimalik summutada kuni 90%. (Vt. Tahvel 5.XVII). Joon. 5.18. 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kasutatakse ka passiivseid stabiliseerimistsisterne, mis paigutatakse parraste äärde. Alt on tsisternid ühendatud ülevoolukanaliga, ülevalt - ventiiliga varustatud õhutoru abil. Tsisternid täidetakse teatud ulatuses veega. Külgõõtsumisel voolab vesi ühest tsisternist teise, kusjuures ümbervoolamise kiirust saab reguleerida ventiili avamise või sulgemisega. Ümbervoolamise kiirus reguleeritakse selliseks, et veemass tsisternis toimiks õõtsumisele vastupidises suunas. Selliste tsisternide stabiliseerimisvõime ulatub 50%-ni. (Vt
Kimmikiilud (Joon.3.34) on passiivsed õõtse-summutid. Need on laeva kimmiosa külge kinnitatud kitsad plaadid, mis paiknevad kere keskosas umbes 1/3 ulatuses laeva pikkusest. Kimmikiilud tekitavad külgõõtsumisel täiendava takistuse ja vähendavad seega amplituudi 1,5 kuni 2 korda. Kuid kiirus väheneb sellest samuti umbes 2-3%. Jääoludes võivad kimmikiilud vigastatud saada. Joon. 3.34. Kasutatakse ka passiivseid stabiliseerimistsisterne, mis paigutatakse parraste äärde. Alt on tsisternid ühendatud ülevoolukanaliga, ülevalt - ventiiliga varustatud õhutoru abil. Tsisternid täidetakse teatud ulatuses veega. Külgõõtsumisel voolab vesi ühest tsisternist teise, kusjuures ümbervoolamise kiirust saab reguleerida ventiili avamise või sulgemisega. Ümbervoolamise kiirus reguleeritakse selliseks, et veemass tsisternis toimiks õõtsumisele vastupidises suunas. Selliste tsisternide stabiliseerimisvõime ulatub 50%-ni (Joon. 3
annaabi.ee 
