galeniidis ja kalkopüriidis. Kaadmium eraldatakse tavaliselt kõrvalsaadusena tsingi-, plii- ja vasemaakide töötlemisel ning teadaolevad töönduslikud varud on väiksed. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga, sageli puhastatakse lahuseid ioonivahetusega ja vaba metall eraldatakse ka elektrolüütiliselt. Kaadiumi kasutatakse peamiselt patareide koostises, aga ka pigmentides, käsitöö glasuurides, katte- ja plaatimisainetes ning plastikute stabilisaatorites (Karik ja Truus 2003). Kasutusala leiab kaadmium ka analüütilises keemias ja tuumareaktorites ning vase tugevdajana. Veel kasutatakse seda printimisel, tekstiilide värvimisel, fungitsiidide tootmises, alumiiniumjootmisel, kopeerimisel ning sõiduvahendite, lennukite ja elektroonikaosade galvaanilisel katmisel. I maailmasõja ajal kasutati kaadmiumi tina asendajana (National Library of Medicine 2016). Kõik tsingirühma elemendid omavad bioloogilist mõju,
Positiivse takistuse temperatuuriteguriga termistoride kasutusvaldkonnaks on liigvoolude eest kaitsmine. Lubatud voolust väiksemate väärtuste puhul on termistori kuumenemine tühine ja takistus väike. Varistorid: Takistid, mille takistus väheneb pinge kasvades. Varistore kasutatakse vooluahelate kaitsmiseks liigpingete eest, mis tekivad näiteks induktiivse koormuse lülitamisel. Neid rakendatakse voolu ja pinge stabilisaatorites, automaatreguleerimisseadmetes. Varistore valmistatakse isegi kilovatiste võimsustega. Fototakistid: Fototakisti on pooljuhtseadis, mille takistus väheneb valguse toimel. Fototakistite takistus väheneb valgusvoo mõjul, mistõttu saab nende abil muundada valgussignaale elektrisignaalideks.Fototakisti ühendatakse toiteallika ahelasse ükskõik kumba pidi. Valgustuse puudumisel on fototakistil maksimaalne takistus, mida nimetatakse pimetakistuseks. Ahelas on siis nõrk vool
Positiivse takistuse temperatuuriteguriga termistoride kasutusvaldkonnaks on liigvoolude eest kaitsmine. Lubatud voolust väiksemate väärtuste puhul on termistori kuumenemine tühine ja takistus väike. c) Varistorid - on takistid, mille takistus väheneb pinge kasvades. Varistore kasutatakse vooluahelate kaitsmiseks liigpingete eest, mis tekivad näiteks induktiivse koormuse lülitamisel. Neid rakendatakse voolu ja pinge stabilisaatorites, automaatreguleerimisseadmetes. Varistore valmistatakse isegi kilovatiste võimsustega. d) Fototakisti on pooljuhtseadis, mille takistus väheneb valguse toimel. Fototakistite takistus väheneb valgusvoo mõjul, mistõttu saab nende abil muundada valgussignaale elektrisignaalideks. Fototakisti ühendatakse toiteallika ahelasse ükskõik kumba pidi. Valgustuse puudumisel on fototakistil maksimaalne takistus, mida nimetatakse pimetakistuseks
Väljundtakistus iseloomustab stabilisaatori koormatavust, mida väiksem on väljundtakistus, seda rohkem koormatav on stabilisaator ja seda vähem mõjutab koormusvool väljundpinget. Väike väljundtakistus võib aga ülekoormuse korral olla 35 stabilisaatorile ohtlik ja seepärast võidakse väljundtakistust mõnikord tahtlikult suurendada. Tööpõhimõttelt jagunevad stabilisaatorid parameetrilisteks ja kompensatsioonilisteks stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte-lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi.
Väljundtakistus iseloomustab stabilisaatori koormatavust, mida väiksem on väljundtakistus, seda rohkem koormatav on stabilisaator ja seda vähem mõjutab koormusvool väljundpinget. Väike väljundtakistus võib aga ülekoormuse korral olla stabilisaatorile ohtlik ja seepärast võidakse väljundtakistust mõnikord tahtlikult suurendada. Tööpõhimõttelt jagunevad stabilisaatorid parameetrilisteks ja kompensatsioonilisteks stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte- lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi
lüliti tuleb ühendada igase faasi. 7.3. Alalispinge muundurid ehk regulaatorid Pinge reguleerimist alalisvoolu ahelates kasutatakse eelkõige alalisvoolu mootorite toiteks, seejuures reguleerimise vajadused on külaldki erinevad, sõltuvalt ajami kasutusotstarbest. Reguleerimismeetodina kasutatakse impuls reguleerimist, eelkõige impulsi laiuse modulatsiooniga. Seetõttu on kasutatavad lülitused sarnased impuls stabilisaatoritega. Erinevus on ainult reguleerimise iseloomus. Stabilisaatorites toimub reguleerimisprotsess nii, et väljundpinge on konstantne. Pinge regulaatorites toimub aga reguleerimisprotsess vastavalt juhtimisprogrammile, kas väljundpinget vähendades või suurendades. impuls regulaatorite kasutamise peamiseks põhjuseks on kõrge kasutegur. Nii nagu stabilisaatorites, nii ka regulaatorites kasutatakse kaht põhilülitust pinget vähendav regulaator (stepdown) ja pinget tõstev regulaator (stepup). Mootori ja ajami töö seisukoht
annaabi.ee 
